Eile, Tartu rahu aastapäeval, kuulutas Jaan Krossi Sihtasutuse auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi. Auhinna pälvis seekord Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu mahuka kolmeosalise dokumentaalromaani „Vabariigi pojad ja tütred“ eest, mis ilmus Tallinnas aastail 2010-2012. Romaani kokku enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnaliikmete elulugude kaudu ajalooliselt tõene ja kirjanduslikult haarav pilt eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Dokument ja selle kirjanduslik edasiarendus on teoses saavutanud mõjuva kooskõla. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.
Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elas alates 1944 Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli ja tegutses aastakümneid kopsuarstina. Tema esimene romaan „Pidulik marss“ (1968), milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis „Koeratapja“ (1988) käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal; seesama teema kerkib esile Jaan Krossi romaanis „Paigallend“ (1998) kümme aastat hiljem. Enn Nõu on abielus kirjanik Helga Nõuga, kellega tal on 3 last.
Jaan Krossi kirjandusauhinna on varem saanud Ain Kaalep, Mats Traat ja Jüri Hain.
Auhinna üleandmine E. Nõule toimub J. Krossi sünniaastapäeval 19. veebruaril kell 16 Tallinna Kirjanike Majas.
Jaan Krossi Sihtasutuse asutasid 2010. aastal Ellen Niit, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Preemiasaaja otsustab viieliikmeline auhinnakomisjon koosseisus Kristiina Ross, Mati Sirkel, Jaan Undusk, Toomas Haug ja Märt Väljataga.