Kultuuriajakirjandus – arve ja eneserefleksioone
Märt Väljataga
Novembri viimasel nädalavahetusel, kui kultuuriajakirjandus oli Sirbi skandaali tõttu tõusnud Eesti meedia tulipunkti, kogunesid ligi 70 ajakirja toimetajad kõikjalt Euroopast Oslosse iga-aastasele konverentsile. Kõiki neid ühendab võrgustik ja veebiportaal Eurozine (www.eurozine.com), keskusega Viinis.
 Teadus ja klaaspärlimäng
Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”.
Rein Ruutsoo
Laine Randjärve väitekirja kaitsmisega seonduv vallandas Eestis üsna kirgliku mõttevahetuse, kuid kasutamata jäi võimalus sügavamaks debatiks ajalooteaduse arengu üle. Peegelduvad ju mõttevahetuses teadusmetodoloogia, teadusajakirjade indekseerimise, välisretsensentide staatuse jms probleemid. Randjärv ise on näinud lahknevate hinnangute põhjusena koolkonnalisi vastuolusid (Randjärv 2013). Loodusteadlaste suunalt (Niinemets 2013) on koguni leitud, et ajalugu polegi teadus. Usun siiski, et esseistikat, publitsistikat, olukirjeldust jne saab eristada akadeemilisest uurimistööst, muidu ei antaks ajaloos teaduskraade. Selgitus, miks interdistsiplinaarsena tutvustatud monograafia ei kvalifitseerunud teadustööks, nõuaks seega ka laiemat teaduspoliitilist kandepinda.     Â
Eesti kirjanduse tabud
Andrei Hvostov
„Paabeli raamatukogu” korraldajad palusid mul vastata küsimusele, kas eesti kirjanduses on tabuteemasid. Küsimusele, kas meil on tabud olemas, vastan kõhklematult: on küll. Selmet hakata teoretiseerima, esitan siinkohal märkmed jutustuse kohta, mille pealkiri võiks kõlada „Sapöörilabidas”.
Ajakiri Muusika – milline ja kellele?
Ia Remmel
Sirbiga seonduva kõrval tõusis viimastel nädalatel esile ka sihtasutuse Kultuurileht teise väljaande, ajakirja Muusika saatus.
KIRJANDUS Juhan Raud: Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta – Peeter Helme „Tuleviku mäletajad”
Raul Sulbi: Veiko Belials – peegelduste meister kosmodroomil
MUUSIKA Igor Garšnek: Teatud ajast vaatad ikka meelsamini tagasi. Kolm küsimust René Eesperele
Niina Murdvee: „Kaanest kannenei” – sündmusest ning mõtisklustest selle ümber.
KUNST Tõnis Tatar: Igatsus kommunikatiivse ühtsuse järele, „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones
Marie Vellevoog: Lepo Mikko looming sulaaja kontekstis
TEADUS Ülo Kess: Teadmus digiajastul
FILM Donald Tomberg: Jalgratta avastamine, Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Velosoofid” Â
TEATER Anneli Saro: Agitprop ja saatustragöödia, Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”
ARHITEKTUUR Kaur Sarv: Kilomeetrid, aeg ja kvaliteet – inimsõbralikust linnaruumist räägib Taani arhitekt Ewa Westermark