Londonis õppinud Eesti viiuldaja Mari Poll pälvis linna muusikaauhinna (City Music Foundation), mida antakse perspektiivikatele noortele muusikutele karjääri edendamiseks. Auhinnaga kaasnevad näiteks kontserdid Inglismaal kahe aasta vältel, salvestused, karjäärialane nõustamine jms. Esimene sellega seotud ülesastumine on Mari Pollil juba 17. oktoobril CMFi showcase-kontserdil Londonis Milton Courtis.

CMF toetab muusikuid ja ansambleid, kes esitavad klassikalist, jazz-, rahva- või maailmamuusikat, eesmärgiga tutvustada publikule andekaid muusikuid ning pakkuda neile korralduslikku ja reklaamialast tuge. Fondi asutasid praegune Londoni linnapea Roger Gifford ja tema abikaasa Clare, selle patroonide ja kuraatorite hulka kuuluvad Plácido Domingo, Sir Nicholas Kenyon, Sir Richard Stilgoe, The Brodsky Quartet jt. CMFi toetavad mitmed Londonis tegutsevad muusika- ja kunstiinstitutsioonid nagu Barbican Arts Centre,  Guildhalli muusika- ja draamakool, Londoni Sümfooniaorkester, City of London Festival ning Worshipful Company of Musicians.

Tänavused laureaadid valiti enam kui 50 kandidaadi seast ja lisaks Mari Pollile said auhinna ka tšellist Mihhail Nemtsov, plokkflöödimängija Miriam Nerval, saksofonist Alastair Penman, harfimängija Claire Iselin, pianist Cordelia Williams, folkkvartett Bridie Jackson & The Arbour ning folkbänd Tir Eolas.

Mari Poll lõpetas tänavu suvel õpingud Londoni Kuningliku Muusikakolledži Artist Diploma programmis (prof Radu Blidar) ning täiendab end sel hooajal Soloist Diploma programmis Norra muusikaakadeemias. Äsja saabus ta 22. - 29. VIII Sionis (Šveits) toimunud Tibor Varga nim rahvusvaheliselt viiuldajate konkursilt, kus jõudis 24 osavõtja hulgas finaali. Noore viiuldaja järgmised ülesastumised sel kuul on Rodolfo Lipizeri nim rahvusvaheline viiuldajate konkurss Gorizias (Itaalia), Arvo Pärdi teoste plaadistamine koos Vox Clamantisega Tallinnas ning kontsert koos Per Lundbergiga Norra muusikaakadeemias Oslos.

Nargeni festivali suvehooaja lõpetavad traditsiooni kohaselt Pärdi päevad. Sel aastal suunatakse pilgud Tallinna viie suurema kiriku poole, lastes muusikal esile tuua just igale kirikule eriomast kõlaatmosfääri.

KAVA

2. IX kl 19 Kaarli kirikus kava “PSALM”, esineb The Hilliard Ensemble

4. IX kl 19 Oleviste kirikus “LITANY”, kavas Pärdi “Litany” ja Berliini missa, esitavad The Hilliard Ensemble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester , dirigent Tõnu Kaljuste

7. IX kl 19 Tallinna toomkirikus “DA PACEM”, esinevad Vox Clamantis ja Marco Ambrosini, dirigent Jaan-Eik Tulve

8. IX kl 19 Niguliste kirikus “ANNUM PER ANNUM”, mängib Ene Salumäe (orel)

11. IX kl 19 Jaani kirikus Arvo Pärdi sünnipäevakontsert “TABULA RASA”, esinevad Harry ja Robert Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste

Draama 2013 kuraatoriks on sel aastal kunstnik Iir Hermeliin ning festivali koondpealkirjaks Ruumimaagia.

Kuraator Iir Hermeliini sõnul pole tema jaoks ruumimaagia silmapette eesmärgil loodud illusoorne lava, vaid see mõiste tähistab isehingavat makromaailma, kus valitsevad omad mängureeglid –  nihkes reaalsusega ruum, kus kõike võib juhtuda. Ruumimaagia on eriline lavastuse omaruum, see miski, mis tekib teatrisaali, lavastaja, kunstniku, helilooja, valguskunstniku, näitlejate ja teiste loojate õnnestunud koostöös.

Koos loomenõukoguga, kuhu kuuluvad lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kristel Maamägi, dramaturg Siret Paju ning teatriteoreetikud Ott Karulin ning Kristiina Garancis, on kuraator põhiprogrammi valinud kaheksa lavastust:
Hendrik Toompere "Kolm õde" (Eesti Draamateater),
Lauri Lagle "Suur õgimine" (Teater NO99),
Marat Gatsálovi "Tühermaa" (MTÜ R.A.A.A.M),
Andres Noormetsa "Hamlet Anderson" (Endla Teater),
Natalia Lapina "Koera süda" (Vene Teater),
Aare Toikka "Faust" (VAT Teater),
Linnea Happoneni "Bistro Beyond" (Piip ja Tuut Teater),
Roman Hovenbitzeri "Maria Stuarda" (Teater Vanemuine).

Lisaks on festivalil ka kõrvalprogramm "Särts!", kuhu kuuluvad lavastused, mis Iir Hermeliini sõnul tõstavad toonust ja panevad särisema:
Renate Valme ja Kompanii Nii "Pung",
Twisted Dance Company "Nox",
Endla Teatri "Boyband",
Von Krahli Teatri "Simulaakrum",
Erik Alalooga ja Andreas W "Läbipõletajad",
VAT Teatri "Hea, Paha ja Inetu",
Cabaret Rhizome'i "Mutantants" ja
NUKU Teatri "Metsik urisev õnn".

Samaaegselt avaneb ka Maret Kukkuri kureeritud POP-UP näitus "27", mis toob Tartu linnaruumi 27 lavastuskunstniku isikunäitused konteineritest galeriis ning Eesti Rahva Muuseumi Näitusemajas avatakse maketi- ja kostüüminäitus "Aeg ja ruum", mille kuraatoriks on teatrikunstnik Maarja Meeru.

Draama Facebookis: https://www.facebook.com/draamafestival

Kolmandat aastat järjest toimub Eestiski maailma suurim fotovõistlus, sellest aastast kõiki kontinente kattev Wiki Loves Monuments ehk Kultuurimälestised Vikipeediasse.

Korraldajatele teeks rõõmu, kui rohkem pilte saabuks väljastpoolt Tartut ja Tallinna. "Näiteks on Põlva- ja Võrumaa mälestistest pildiga illustreeritud alla kümne protsendi, teistes maakondades veidi rohkem,” selgitas Wikimedia Eesti juhatuse liige Teele Vaalma. “Kuivõrd käesoleva aasta võistlus toimub kultuuripärandi aasta egiidi all, leiavad fotograafid kindlasti huvitavaid sündmusi, mis neid erinevatesse Eesti paikadesse mälestiste juurde viivad.”

Nagu Vikipeedias tavaline, saab võistlusel osaleda igaüks, kes on nõus avaldama oma töö vabakasutuslitsentsi all Wikimedia projektide ühises andmebaasis Wikimedia Commons. Juhised, reeglid ja muu tarvilik paikneb võistluse kodulehel http://www.wikilovesmonuments.ee. Osaleda saab piiramatu arvu fotodega.

Et kultuurimälestisi oleks kergem leida, on fotograafidele abiks Google’i kaart, kust võib näha Eesti mälestiste asukohta ja olemasolevaid fotosid. Samuti on võistluse lehelt leitavad maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, nutitelefoni rakendused iPhone’ile ja Androidile, mälestiste loendid ning kultuurimälestiste riiklik register.

Fotosid hindab žürii koosseisus kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes, Muinsukaitseameti esindaja Jaan Vali, fotograaf Arne Maasik, Arhitektuurimuuseumi fotokogu hoidja Jarmo Kauge ja vikipedist Robert Reisman.

Võistluse parimatest töödest korraldatakse traditsiooniline rändnäitus, mis tutvustab pildistatud kultuuripärandit kõikjal Eestis. Eelmise aasta fotonäitus on olnud üleval Tallinnas, Tartus, Võrus, Põltsamaal, Narvas ja Alatskivil.

Varasematel aastatel on võistluse käigus Eestist kogunenud üle 5700 foto.

Hollandis 2010. aastal alguse saanud fotovõistlus toimub iga aasta septembrikuus üha enamates riikides. Tänavu kujuneb see tõeliselt üleilmaliseks, laienedes isegi Antarktikasse.

Tänavune Tallinna arhitektuuribiennaal: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit vaatleb 1960ndate kuni 1980ndate modernistlikku ja sotsialistlikku arhitektuuri. Viis päeva kestev mitmekesine põhiprogramm algab kolmapäeval, 4. septembril.

Programmi põhisündmused on kahepäevane sümpoosion, kuraatorinäitus, visioonivõistluse auhinnatseremoonia ja rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus. Biennaali kõrghetked on maailmakuulsate Pier Vittorio Aureli ja raumlaborberlini loengud kinos Kosmos, Välisministeeriumi kilukarbisaali avamine avalikkusele, 12 teemakohast spetsiaalselt biennaali jaoks valminud teost kohalikelt ja välismaistelt arhitektuuribüroodelt (sh Dogma, raumlaborberlin, EXYZT, Dorte Mandrup, Salto ja teised), TAB visioonivõistluse (mille žüriisse kuulus teiste hulgas Bjarke Ingels) võitjate nimede avalikustamine ja autasustamine Väike-Õismäel ja maailma tunnustatud arhitektuurikoolide (sh Oslo Arhitektuuri- ja Disainikool, Singapuri Tehnoloogia ja Disaini Ülikool, Universität für angewandte Kunst Wien, Strelka Instituut, RMIT Arhitektuuri- ja Disainikool ja paljud teised) tudengiprojektide eksponeerimine Linnahallis.

TAB klubis astuvad üles noored arhitektid ja aktivistid lähiregioonist, pop-up raamatupood müüb teemakohaseid raamatuid, kohvik pakub võimalust muljetamiseks, filmid ja peod toovad sära öödesse ja ekskursioonid kohaliku modernistliku arhitektuuri avastamise põnevust päevadesse.

TAB 2013 Taaskasutades nõukogude ruumipärandit

põhiprogramm 4.-8. september 2013

Kuraatorid: b210 (Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Kaidi Õis)

Korraldaja: Eesti Arhitektuurikeskus

Riho Västriku dokumentaalfilm "Teekond Araratile" võitis mägironimise- ja seiklusfilmide festivalil "ĆortaFest" esimese preemia.

Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme pälvis Prantsuse Vabariigi kõrge aumärgi – Kunstide ja Kirjanduse Ordeni rüütlikraadi teenete eest Eesti ja Prantsusmaa vaheliste kultuurisidemete vallas.

Tallinna ülikooli balti filmi- ja meediakooli SuperNova kino alustab septembris oma programmiga.

Näidatakse tuntuid väärt- ja kommertsfilme ning seda parimas kvaliteedis. SuperNova on Eesti ainus 4K0 projektoriga varustatud kinosaal, mis annab vaatajale suurepärase kvaliteediga pildi kinoekraanil. Kino paikneb aadressil Narva mnt 27 (TLÜ sisehoov). Piletid on müügil Piletilevis, internetis www.piletilevi.ee ja kohapeal.

Laupäeval, 7. septembril kell 16 antakse Pärnu Eliisabeti kirikus Pärnu Ooperi sarja "Musica sacra" avakontsert. Sarja üksteist eriilmelist kontserdikava viivad kuulaja nii vana-, klassikalis-romantilise kui ka nüüdismuusika maailma. Iga kontserdi järel kohtuvad esinejad vestlusringis publikuga. Kontserdisarjaga liitub publikukoolitusprogramm õpilastele, mille raames õpilaste rühm koos neid saatva õpetajaga pääseb kontserdile tasuta.

Avakontserdil esitavad bariton Atlan Karp ja pianist Seppo Varho stseene Richard Wagneri ooperitest "Nürnbergi meisterlauljad", "Lendav hollandlane", "Valküürid" ja "Parsifal". Kontsert on austusavaldus ühele suuremale ooperiloojale, kelle sünnist möödus 22. mail 200 aastat.

Atlan Karp on õppinud laulmist Sibeliuse Akadeemias ning täiendanud ennast Peterburi Maria teatris ja paljudel meistrikursustel. Laulja ooperirollide hulka kuuluvad Scarpia Giacomo Puccini ooperis "Tosca", nimiroll Giuseppe Verdi ooperis "Rigoletto" ja Pjotr Tsaikovski ooperis "Jevgeni Onegin".

Lisaks klassikalisele repertuaarile on ta osalenud ka paljude nii eesti kui ka soome nüüdisteoste esiettekannetel. Tema erilisse huvide fookusesse kuuluvad aga baritonirollid Richard Wagneri ja Richard Straussi ooperitest.

Pianist Seppo Varho esineb nii solisti kui ka kammermuusikuna, sealhulgas korduvalt ka Eestis. Klaverisaatjana tegutseb ta Helsingi ametikõrgkoolis Metropolia ja Sibeliuse akadeemias.

Sarja kunstiline juht on Andrus Kallastu.

Info http://www.ooper.parnu.ee

EFK direktor Esper Linnamägi ütles, et sel viisil tahetakse väärtustada Tõnu Kaljuste panust Eesti Filharmoonia Kammerkoori kujundamisel: ta on EFK asutaja, pikaajaline kunstiline juht, vaimne liider, jätkuvalt pidev koostööpartner ja koori tegevusele kaasamõtleja.“

Kaljuste asutas Eesti Filharmoonia Kammerkoori 1981. aastal ning oli selle kunstiline juht 20 aastat, mille jooksul kujundas EFKst Eesti esinduskoori, keda oodatakse mainekatele festivalidele ja esinemispaikadesse kogu maailmas. Tihe koostöö on jätkunud tänaseni:– lähikuudel esineb EFK Tõnu Kaljuste käe all Usedomi festivalil Saksamaal ja Singapuri Esplanade Kontserdimajas.

Audirigendi medali on kujundanud ehtekunstnik Kärt Summatavet. Hõbedast medali esiküljel on kujutatud ðamaanitrumm, mis sümboliseerib koos kooriga lauldud teoseid. Tagaküljel olev haldja-neitsi koos kolme hingelinnuga juhivad medali kandja Linnutee taha tarkuste lättele, kust audirigent toob sõnumeidinimeste südamesse, avab uksed hingemaastikele minevikus, olevikus ja tulevikus.

Kaarel Tarand: Kes see ikka enam mäletaks, millised erakonnad 2005. aasta juunis olid poliitilise välireklaami keelustamise poolt aktiivse valimiskampaania ajal ja kes olid vastu?!

Andres Herkel: Kuidas saavutada sidusam Eesti?

SOTSIAALIA: Dorothee Bohle ja Béla Greskovitsi „Capitalist Diversity on Europe’s Periphery”

Andres Adamsoni „1242 – müüti murdes”

Tiit Rosenbergi „Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.--–20. sajandi agraarajaloost”

Kultuurisemiootika traditsioon ja autokommunikatsioon

KUNST: Subjektsuse naasmine – Eero Epneri märkmed Mark Raidpere näitusest „Damage”

Hanno Soans Raidpere näitusest

EKKM sõltumatul kunstimessil

Intervjuu Leideni ülikooli nüüdiskunsti ja kunstiteooria professori Kitty Zijlmansiga

Kolm tagasivaadet kunstisuvele

TEATER: Augusti tantsufestival:

Intervjuu Belgia koreograafi Louise Vannestega

August tantsu- ja etenduskunstide piirimail

Annie Dorsen pani robotid omavahel vestlema

„Preili Julie” tegelased on ausad omakasupüüdjad

Pealelend: Hedi-Liis Toome ja Liina Unt, „Teatrielu 2012” koostajad

KIRJANDUS: Doris Kareva kõnelus Eeva Pargiga

Henn-Kaarel Hellat: Tagantjärelegi täpsustus

Maarja Kangro „Must tomat”, Maarja Pärtna „Läved ja tüved ”

Mariliin Vassenini „Horror vacui”

MUUSIKA: Uus Venemaa Andres Mustoneni diktatuuri all

Eri Klasi meistrikursuse lõppakord Tartu Jaani kirikus

Keelpillipärleid kammermuusikafestivalilt

Robert Jürjendali CD „Rõõmu allikas”

ARHITEKTUUR: Vestlus José Luis de Vicentega

Pealelend: Jüri Allik, eksperimentaalpsühholoogia professor

Andmesidekultuur – kaasamine, lihtsustamine ja põgenemine

Asteriski suvi

Maailma arhitektuuri tulevik linnahallis

Varjualuste maailm Pedaspeal täienes tsikuraadiga

ÜHISKOND: Mis muutub muuseumikülastajale?

Juulis jõustus täiesti uus muuseumiseadus

TEADUS: Muinsuskaitse piits ilma präänikuta

Intervjuu kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alataluga

Pealelend: Kalev Uustalu, Muinsuskaitseameti juhataja

Meil on avastada hämmastavalt palju ülihuvitavaid uusi ämblikuliike ja nende omadusi

FILM: Kierna Darcy-Smithi mängufilm „Soovin, et oleksid siin”” („Wish You Were Here”)

Aljona Suržikova dokumentaalfilm „Suur-Sõjamäe”

François Ozoni mängufilm „Noor ja ilus”

Maureen Castle Tusty dokumentaalfilm „Üheshingamine”

MEEDIA: Kuid homme olgem kained

LÕPULUGU: Karin Hallas-Murula Estonia teatri maailmakuulsast ehitajast Ivar Kreugerist

7. septembril jätkub pidu lastele ja noortele pühendatud päevaga „Maja kogu perele!“ ning 8. septembril teatrilaadaga. Festivali raamesse mahub „Saja luige järv“ koostöös Läti Rahvusballetiga 11. septembril, Estonia algusaegadest jutustav Tõnu Kõrvitsa ooper „Liblikas“ 13. ja 15. septembril ning „Põlvkondade ooperigala“ 14. septembril.

1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. 23. aprillil 1919 tuli “Estonia” kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament — Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi.

Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi.

Festivali korraldajateks on Rahvusooper Estonia, Eesti kontsert, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kaasa löövad Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Hortus Musicus, Läti Rahvusballett, Teater Varius jpt.

www.opera.ee/estoniamaja100

Tegemist on iga kord erineva kirjandusteose kunstilise tõlgendamisega, selleks saadetakse registreerunutele vastava raamatu poognad. Tänavu oli köitekunstnikele lähtepunktiks Maurice Leblanc’i teos „L’Aiguille Creuse“ (eesti keeles on „Õõnes nõel“ ilmunud 1934. aastal A. Aspeli tõlkes) 3 illustratsiooni ja frontispissiga, mille autoriks on Jean-Louis Zirnhelt.

Leblanci teost tõlgendades kasutas L. Maar aplikatsiooni ja joontehnikat.

Eesti köite- ja nahakunstnikud võtavad sellest biennaalist osa juba alates 1995. aastast. Eelmisel, 2011. aasta biennaalil auhinnati Luule Maari teost samuti „köitegurmaani“ preemiaga.

Preemia, mis reeglite järgi tuleb kulutada Prantsusmaal, antakse Luule Maarile üle pidulikul esitlusel 28. septembril Saint Rémy-lès-Chevreuse’is.

Näitus on avatud vaid 25. – 29. septembrini.

11e Biennale Mondiale de la Reliure d’Art

www.biennales-reliure.org

Tegemist on iga kord erineva kirjandusteose kunstilise tõlgendamisega, selleks saadetakse registreerunutele vastava raamatu poognad. Tänavu oli köitekunstnikele lähtepunktiks Maurice Leblanc’i teos „L’Aiguille Creuse“ (eesti keeles on „Õõnes nõel“ ilmunud 1934. aastal A. Aspeli tõlkes) 3 illustratsiooni ja frontispissiga, mille autoriks on Jean-Louis Zirnhelt.

Leblanci teost tõlgendades kasutas L. Maar aplikatsiooni ja joontehnikat.

Eesti köite- ja nahakunstnikud võtavad sellest biennaalist osa juba alates 1995. aastast. Eelmisel, 2011. aasta biennaalil auhinnati Luule Maari teost samuti „köitegurmaani“ preemiaga.

Preemia, mis reeglite järgi tuleb kulutada Prantsusmaal, antakse Luule Maarile üle pidulikul esitlusel 28. septembril Saint Rémy-lès-Chevreuse’is.

Näitus on avatud vaid 25. – 29. septembrini.

11e Biennale Mondiale de la Reliure d’Art

www.biennales-reliure.org

Algaval hooajal pakub ERSO publikule kontserte, millest enamus on koondatud viide temaatilisse kontserdisarja: “ERSO Estonias”, “Festivo”, “Maestro”, “1001 ööd” ja “Gurmee”.

“Estonia maja 100” ürituste raames esineb orkester 8. septembril Neeme Järvi juhatusel Estonia suurel välilaval ning 14. septembril esitatakse samas endise peadirigendi Nikolai Aleksejevi juhatusel Tšaikovski V sümfoonia.

Novembris on ERSO kolmenädalasel turneel Ameerika Ühendriikides, kus antakse kokku 15 kontserti. Enne seda tutvustatakse turneekavasid kodupublikule kontsertidega “Tallinn -> Atlanta” ja “Tallinn -> New York”.

Neljandat aastat paneb festivali põhiprogrammi kokku kuraator, kelleks sel aastal oli teatrikunstnik Iir Hermeliin. Teda abistavasse loomenõukogusse kuulusid lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kristel Maamägi, dramaturg Siret Paju ning teatriteoreetikud Ott Karulin ja Kristiina Garancis.

Festivalil tehti ka teatavaks 2013. aasta näidendivõistluse tulemused. I koha preemia võitis Toomas Suuman näidendi "Viimase öö õigus" eest, II koha sai Martin Algus teatriteksti "Väävelmagnooliad" eest, III kohta jagasid Ott Aardam ("Jää"), Andre Teede ("Estoplast") ja Viktor Kingsepp ("Minu tänav").

Festivalil Draama 2013 osales kokku 20 lavastust ning anti 27 etendust.

Septembris tähistavad 50 Euroopa riiki Euroopa muinsuskaitsepäevi, et tutvustada üldsusele ajaloolisi ehitisi, kultuuriväärtusi, juhtida tähelepanu käsitööoskustele ja vanadele tavadele. Euroopa muinsuskaitsepäevad on kõige rahvarohkem ja laiemalt levinud ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustav algatus Euroopas, miljonid inimesed terves Euroopas saavad osa ekskursioonidest, avatud mälestistest, seminaridest ja näitustest. Terve nädala jooksul toimuvad Eestiski mitmed huvitavad üritused – kõik tasuta.

10. septembril peetakse Muinsuskaitseameti eestvedamisel talguid Saadjärve linnamäel; 11. septembril on Sindis konverents „Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn“, mis on sama sarja ehk Eesti väikelinnade temaatikat käsitlev kolmas konverents; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab tutvumisretked Nõmme õigeusu Lunastaja ja luterlikku Rahu kirikusse, Jaani Seeki ja Kaasani kirikusse, Peeteli kirikusse ja Vanausuliste palvelasse, Kõikide Kurbade Rõõmu Pühakuju kirikusse ja Kopli Nikolai kirikusse.

Vaata lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsi koduleheküljelt: www.muinsuskaitse.ee

Žürii liikmed Bjarke Ingels (BIG), Endrik Mänd (Tallinna linnaarhitekt) ja Inga Raukas (Allianss Arhitektid) tegid oma valiku juba maikuus.

Teise koha sai projekt Anamorfosis, autorid: Antonio Buonsante, Nicola Campri, Marco Taccagni, Merilin Jürimets ja Giulia Ragnoli, kolmanda koha sai F23 (David Flynn Architects).

Väike-Õismäe on üks kolmest suuremast Tallinna nõukogudeaegsest paneelelamute piirkonnast, mis eristub teistest sarnastest aladest oma ringlinna ideest lähtuva kontsentrilise planeeringu poolest. Asum paikneb sõõrjalt ühe tervikliku lahendusena ümber keskel asuva tiigi. Ühelt poolt pakub 1980ndatel valmimisjärgselt riikliku preemiaga tunnustatud Väike-Õismäe selget alusstruktuuri edasisteks arenguteks. Teiselt poolt on see ringil põhinev planeering ka piiranguks, mis tekitab illusiooni toimivast tervikust, kuid kus sarnaselt teistele modernistlikele elamualadele keskkond ja tänapäevane elu alles otsivad ühist keelt.
Visioonivõistluse tööd on pärast Väike-Õismäe laupäevast näitust üleval Eesti Arhitektuurimuuseumis 12.-30. Septembrini.

Tallinna arhitektuuribiennaal 2013: Taaskasutades nõukogude ruumipärandit 4.-30. september 2013, Tallinn
 

„Eesti lugude” sarja raames valminud film „Laulev Nadežda” osales 5.-11. septembrini Jaltas toimunud rahvusvahelisel filmifestivalil „Vmeste – together” dokumentaalfilmide võistlusprogrammis. Festivali ajakirjanike žürii andis filmile esimese preemia naiste saatuse teema ilmeka avamise eest.

„Laulev Nadežda” jutustab loo andekast lauljannast ja üheksa lapse emast Nadeždast, kelle elus on olulisel kohal usk. Nadežda ja tema abikaasa Rustam ei käi tööl, vaid tegelevad oma lastega. Naine teenib lisaraha esitades avalikus ruumis laule, mis on äärmiselt südamlikud ning tulvil armastust Jumala ja Eesti vastu.

Filmi tootja on stuudio Diafilm, režissöör Aljona Suržikova, produtsent Sergei Trofimov. Film on varem saanud auhindu festivalidel Valgevenes ja Bulgaarias

Lisainfo festivali kohta: http://www.itcf.ru

2012. aastal oli TÜ 500 ja 550 vahel. Edetabeli koostamisel arvestab QS akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolijuhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, ülikooli kui tööandjat, teaduspublikatsioonide mõjukust, välisõppejõudude ja -tudengite osakaalu. Sel aastal andis ankeetküsitlusele vastates ülikoolidele oma eksperthinnangu üle 60 000 teadlase ja akadeemilise arvamusliidri ning ligi 30 000 tööandjat.

Edetabeli 2013. aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku enam kui 3000 maailma ülikooli andmeid. Varasema 700 asemel reastati selleaastases tabelis 800 parimat ülikooli.
Edetabelit juhib teist aastat järjest Massachusettsi tehnikainstituut, teisel kohal on Harvard ja kolmandal Cambridge’i ülikool. Selleaastases tabelis on esindatud kokku 76 riiki. Teistest Balti riikidest on edetabelis Vilniuse ülikool (601–650), Vilniuse Gediminase tehnikaülikool (701+) ja Läti ülikool (700+).

Lisaks üldpingerea koostamisele reastab QS alates 2007. aastast maailma ülikoole ka nende akadeemilise maine alusel viies teadusvaldkonnas. Valdkondlikud pingeread põhinevad vastava valdkonna teadlaste hulgas korraldataval arvamusküsitlusel, igas valdkonnas reastatakse 400 parimat.

Tartu ülikooli seni kõrgeim koht pärineb 2010. aastast eluteaduste ja meditsiini valdkonnast (301.–350. koht). 2011. aastast oli tabelis Tartu ülikool samas valdkonnas 381. kohal, 2012. aastal humanitaarteadustes (samuti 381. koht). 2013. aastal on Tartu ülikool tõusnud humanitaarvaldkonnas 263. kohale, sotsiaalteadustes 386. kohale. Esmakordselt on TÜ jõudnud 400 piirimaile insenerihariduse ja tehnoloogia ning loodusteaduste valdkonnas.

Tartu ülikool kuulub maailma 3% mainekamate ülikoolide (Times Higher Education Rankings) ja kümnes teadusvaldkonnas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka (ESI). Kõige mainekamaks ülikoolide edetabeliks peetava ajakirja Times Higher Education edetabel uueneb oktoobri alguses 2013.