Otse Kuubalt pole Jazzkaare ajaloo jooksul veel ühtegi bändi saabunud, kuid 12. septembril on Kumu laval sealseid populaarsemaid kollektiive, kolme vokaalsolistiga „Septeto Santiaguero“, mis nagu ka „Buena Vista Social Club“ jätkab saareriigi traditsioonilise tantsumuusika parimaid traditsioone. Sellel aastal võitis septett Cubadisco parima plaadi auhinna, sama tunnustuse osaliseks said nad ka kaks aastat tagasi. Nad on välja andnud seitse albumit, kusjuures nende viimane CD „Vamos pa’la fiesta“ valiti kümne parima maailmamuusika albumi hulka ja see pälvis Latin Grammy nominatsiooni. Neljapäeva õhtul kutsub Septeto Santiaguero kõiki tantsule, eriti salsahuvilisi. See elurõõmus muusika paneb kuulajatel südamed kiiremini põksuma.

Kuna peo nimi on „Elu täis jazzi ehk Anne Erm 70“, siis on kohal ka mitmed parimad jazzimuusikud eesotsas Eesti jazzistaari Kadri Voorandiga. DJ-puldis keerutavad plaate Helen Sildna, Alari Orav ning sünnipäevalaps, Jazzkaare ema Anne Erm isiklikult.

ka www.jazzkaar.ee

Võistlusele kvalifitseerus 15 tööd, mille seast valiti võitjaks ja 8000 euro suuruse preemia vääriliseks Karisma arhitektid OÜ poolt esitatud kavand.

2. koha pälvis OÜ Stuudio Tallinn töö ja 3. koha Salto AB OÜ võistlusprojekt.

Tallinnas aadressil Nunne tn 8, Lai tn 1 / Nunne tn asuva teatrihoone juurdeehituse suuruseks on kavandatud ligi 1/3 olemasolevate hoonete kogumahust. Uus teatrisaal peaks mahutama soovituslikult 500 istekohta.

Lisaks kavandatakse juurde ehitada tehnilised ruumid küttele ja ventilatsioonile ja laoruumid valgustajatele, helitehnikutele ning videotehnikutele. Samuti on kavas rajada väliterrass ning paigaldada lift, millega soovitakse tagada erivajadustega inimeste ligipääs nii NUKU muuseumi kui Nukuteatri olemasolevatesse saalidesse.

Ideevõistluse preemiafondi suuruseks oli 22 000 eurot.

Kaarel Tarand: Kogu demokraatlik lääs on kimpus nn professionaalsete poliitikutega, keda nuttes kinni makstakse. Eesti valija saab vabal maal anda unikaalse vastuse sellele, kas, miks ja kuidas ta seda seltskonda ülal pidada tahab.

„Kui võtta kokku, siis äratas raamat mingi väikese, aga siiski kahjutunde, et ma omal ajal malevas ei käinud,“ kirjutab Tiit Hennoste Tiit Pruuli koostatud „EÜE jälge“ arvustades.

Intervjuu Katrin Kissaga!

MUUSIKA: Pärdi päevade kava „Litaania” Olevistes

IX festival „Punkt” Norras

KIRJANDUS: Metsiku „pibliotek” 140 aastat hiljem

Seamus Heaney – poeet, kelle eest tänulik olla

TEATER: 2013. aasta näidendivõistluse auhinnatuil on tihe seos teatriga

Helsingi pidunädalatel nähtud teatrist

KUNST: Raamat „Rauast” käsikäes näitusega „TUNGraud”

Tartu viltusest majast ja kunstimuuseumist

TEADUS: Eesti lehma kloonimise lugu

Külamees ja muinsuskaitse

ARHITEKTUUR: Mis on IX ArchiLabi näituse puhul arhitektil kaalul?

Väike-Õismäe visioonivõistluse võidutöö „Dynamo”

FILM: Ulrich (Seidli) kiri korintlastele

Mängufilm „Kaks ema” („Adore”) Doris Lessingi romaani ainetel

13. septembril tantsitakse avatuks pärimusmuusika aida kuues hooaeg. Üle kogu maja toimuval peol astuvad üles Silver Sepp, Curly Strings ja I Fratelli Tarzanelli.

Viljandi omakandimees Silver Sepp esitleb esmakordselt suurele lavale seatud kontserdiga oma suvel ilmunud heliplaati „Mis asi see on?“

Samuti Viljandist tuleb avapeo teine esineja Curly Strings. Pärimusmuusikute seas juba varem tuntud nelik sai üleöö kõigile tuntuks oma suvise muusikavideoga „Maailm heliseb“. Kollektiivi üks omapärasid on instrumentatsioon, mille "väheste" võimalustega suudab Curly Strings üllatavalt palju ära teha.

Lõunamaist temperamenti lisab peole Itaalia-Prantsuse duo I Fratelli Tarzanelli.

ERR annab teada, et alanud on ideede konkurss dokumentaalfilmide sarja "Eesti lood" tootmiseks aastal 2014. Saabunud kavandite hulgast valivad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital esimeses voorus välja 20 huvipakkuvamat ideed, teises voorus jääb lõppvalikusse 12 filmiprojekti.

"Eesti lugude" ideekavandite esitamise tähtaeg on 7. oktoober 2013. Ühel A4-suurusel lehel esitatud kavandisse peaks mahtuma idee kirjeldus ja karakterite tutvustus ning filmilooks komponeerimise viis koos põhjendusega. Eelkõige on oodatud filmilikud ja julged lähenemised.

"Eesti lood" on sari väikese eelarvega pooletunnistest tõsielufilmidest, mis keskenduvad inimestele ja olulistele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Teleformaadis dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Ideesid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee.

Säästva Eesti Instituudis valminud juhendmaterjalis “Juhend elurikka linna planeerimiseks“ antakse nõu, kuidas paremini arvestada elustikuga planeeringumenetluse erinevates etappides ja kuidas linnaelustikku rikastada või kadumist kompenseerida.

Linnade elurikkus, mis koosneb taimedest, loomadest ja nende elupaikadest, väheneb ka Eestis ning üha suuremaks probleemiks on kujunemas tavaliste liikide, nagu koduvarblane, kadumine. Samuti on murekohaks uued haljastuslahendused, millega ei suudeta kompenseerida senise elustiku kadumist.

Juhendis kirjeldatakse, kuidas hinnata õigeaegselt planeeringuala tähtsust seal kõige sagedamini elutsevatele loomarühmadele – tolmeldajatele, kahepaiksetele, roomajatele, nahkhiirtele ja lindudele. Samuti kirjeldatakse tehiskooslusi (haljaskatused, vertikaalhaljastus, lillemurud, jätkusuutlikud sademeveesüsteemid), mille rajamist linnakeskkonda tuleb igati soosida.

Uudse teemana tutvustatakse juhendis planeeringu rohefaktori kontseptsiooni, mis on mitmetes linnades tõestanud oma väärtust planeeringualade elurikkuse tõstmisel.

Juhendi koostamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tallinna keskkonnaamet.

Juhend elurikka linna planeerimiseks - http://seit.ee/publications/4441.pdf

Planeeringu rohefaktori arvutustabel - http://seit.ee/file_dl.php?file_id=262

Alates 16. septembrist on avatud artistide taotlusvoor ja delegaatide registreerimine TMW konverentsile.

Veebipõhine taotlusvoor kõigile artistidele, kes soovivad järgmisel Tallinn Music Weekil üles astuda, jääb avatuks 1. detsembri südaööni.

Kuues muusikafestival Tallinn Music Week toimub 27.-29. märtsil 2014. Käesoleval aastal sai Tallinn Music Weeki erinevatest programmidest osa üle 17 000 inimese.

Kahel päeval toimub TMW raames ka muusikatööstuse konverents, millest võtab osa ligi 800 kohalikku ja rahvusvahelist muusikatööstuse spetsialisti, ettekannetega esinevad ning arutelupaneelil osalevad tegijad üle maailma.

Vaata lisaks:

www.tmw.ee / facebook.com/tallinnmusicweek

avatud aadressil www.tmw.ee.

Teisipäevast laupäevani toimuvad Viljandis, Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares kontserdid, kus astuvad üles kitarristid Eestist, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Norrast, Inglismaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

Juba kuuendat aastat toimuv Viljandi Kitarrifestival kostitab sel aastal publikut tervelt 17 kontserdiga. Esmakordselt astub festivali raames üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos  tuntud solistidega – Weekend Guitar Trio, Paul Daniel, Ain Agan Ning Marzi Nyman, kes on Soome rahvusvaheliselt üks tunnustatumaid kitarriste.

Kontsertidel Viljandis, Tallinnas ja Rakveres tulevad esmaettekandele tunnustatud Eesti muusikute ja heliloojate Tauno Aintsi, Robert Jürjendali ja Raul Söödi uudislooming.

Samuti astub lavalaudadele maailmastaar Peter Fessler (GER), kes avab festivali raames uue sarja singer/songwriter, kus muusik saadab end meisterlikult kitarril.  Muusikut peetakse Saksamaa esi jazz-hääleks ning ta on auga teeninud kuulsuse rahvusvahelisel areenil.

Ameerika Ühendriikidest kohale lennanud kitarrigeenius Peter Bernstein astub üles koos Toivo Undiga kontrabassil ning Ahto Abneriga trummidel. Antud kontserdiga alustatakse kitarrifestivalil uut sarja – Eesti bassilegend ja välismaa kitarrilegend.

Viljandi Kitarrifestivali eesmärgiks on arendada improvisatsioonilist ja stiiliülest kitarrimängu. Festival koondab kitarrimängijad Eestist ja välismaalt ning arendab rahvusvahelist ning kitarriõppe alast koostööd.

Alates 17. septembrist linastub Teater NO99 suures saalis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo täispikk dokumentaalfilm "Kust tekib tolm ja kuhu kaob raha" – Teater NO99 ja Allfilmi film sellest, kui rahvas ootas, et teater päästaks Eesti poliitik.

Kolm ja pool aastat tagasi toimus Eesti ajaloo suurim poliitiline teatriprojekt "Ühtne Eesti". Kaks kuud uskus suur osa ühiskonnast, et Teater NO99 asutab uue partei ning asub siinset poliitmaastiku uueks looma.

Operaator Rein Kotov, montaaž Rein Kotov, Ene-Liis Semper. Produtsendid Piret Tibbo-Hudgins, Rein Kotov.

Filmi treiler: https://vimeo.com/73332073

Veiko Õunpuu uue linateose „Free Range / Ballaad maailma heakskiitmisest” rahvusvaheline esilinastus toimub järgmise Berliini filmifestivali ametlikus programmis.

Rohkem kui poole sajandi jooksul on Berliini filmifestivalist ehk „Berlinalest” tänaseks välja kasvanud filmitööstuse üks olulisemaid kohtumispaiku, kus saavad kokku režissöörid, näitlejad, produtsendid, rahastajad, vahendajad, filmiostjad ja ajakirjanikud 130 maailma riigist ning ligi pool miljonit külastajat, kes vaatavad üle valiku rahvusvahelisest filmiparemikust.
„Free Range / Ballaad maailma heaksiitmisest” linastub „Berlinale” alaprogrammis „Foorum”, mis on olnud rahvusvaheliseks stardiplatvormiks paljudele murranguliselt olulistele filmirežissööridele (Jim Jarmusch, Béla Tarr, Aki Kaurismäki, Ken Loach, Michael Snow, Jacques Rivette, Andrei Tarkovsky, Wong Kar-wei, Helke Sander ja Margarethe von Trotta jt). Eesti filmivaatajal avaneb võimalus näha Veiko Õunpuu filmi juba sellel nädalal, peale 19. septembri esilinastust Coca-Cola Plazas hakkab „Free Range / Ballaad maailma heakskiitmisest” jooksma ka Tallinna kinodes Sõprus, Artis ja Solaris ning Cinamoni ja Elektriteatri saalides Tartus. Sealt edasi jõuab film Eesti väiksemate kinode ekraanidele.

Sellest nädalast käivitus Tallinna Kinomajas taas filmiõhtute sari „Eesti filmi teisipäev“.

26. novembril on kavas üllatusesinejaga tummfilmikontsert, kus näidatakse Vladimir Gaidarowi lavastatud põnevusmelodraamat „Kire lained“. Sellest Saksa-Eesti 1930. aastal valminud ühisfilmist on maailmas teadaolevalt säilinud vaid üksainus koopia, mida säilitab Eesti Filmiarhiiv. Detsembrikuus tutvustatakse muu hulgas Välis-Eestis valminud dokumentaal- ja mängufilme Eesti Filmiarhiivi kogust.
„Eesti filmi teisipäeva“ seansse korraldab Eesti Kinoliit. Sissepääs üritustele Tallinna Kinomaja saali Uus tn 3, algusega kell 18 on tasuta.

„Eesti filmi teisipäev“ on Eesti filmikunsti lähi- ja ka kaugemale ajaloole pühendatud filmiseansside sari, mis toimub Kinomaja saalis juba kolmandat aastat.

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) sõlmisid koostöölepingu, mis sätestab poolte kohustused omandamaks Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7 asuv ajalooline vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool.

EKA tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 11 500 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Reedest pühapäevani toimuv kolmas Ökomäss pakub oskusteavet ja temaatilist meelelahutust kõigile, kes tunnevad huvi keskkonna- ja kultuuriteadliku ehitamise vastu.

Ökomäss algab 20. septembril kell 10 seminariga „Hoonete energiatõhusus hoides kultuuri ja keskkonda", kus käsitletakse viimase aja ökoehituse ja energiasäästu värskeid uuringuid, mis on teostatud nii Eesti kui ka teiste Läänemere äärsete riikide erialaspetsialistide poolt.

Kokku toimub kolme päeva jooksul kümneid koolitusi ning õpitubasid nii täiskasvanutele kui lastele, lisaks ulatuslik kultuuriprogramm, kuhu kuuluvad filmide linastused, näitused ja installatsioonid.

22. septembril kell 14 kuulutatakse välja Eesti Vabaõhumuuseumi poolt korraldatud eterniidile püstitatava mälestusmärgi kavandi võistluse võitja. Võitnud kavandi järgi valmib mälestusmärk, mis püstitatakse Eesti Vabaõhumuuseumisse kavandatava kolhoosielamu asukohale.

Ökomässu eesmärgiks on inspireerida inimesi astuma konkreetseid samme parema elukeskkonna nimel.

Ökomässu korraldajateks on Säästva Renoveerimise Infokeskus ja Eesti Vabaõhumuuseum.

Ürituse kava leiab veebilehelt ecomess.eu

20. – 22. septembrini peetakse Tartus juba seitsmes Jaapani animatsioonile ja popkultuurile pühendatud festival ”AniMatsuri”. Festivali avab fantaasiateemaline maskiball.

Põhiüritus on seekord Tartu Tamme gümnaasiumis traditsioonilise Jaapani koolifestivali formaadis. Laupäeval peetakse Genialistide klubis ka traditsiooniline ”AniMatsuri” pidu. Tegemist on kahepäevase, eelkõige noortele suunatud festivaliga, mis toob kohale huvilisi nii Eestist, Lätist, Soomest kui ka mujalt lähiriikidest. Kõik huvilised saavad osa võtta StepMania ja Persona 4 mängude võistlustest, töötubadest, huvitavatest ettekannetest ning paljust muust põnevast. Viimastel aastatel on festivali nautijate arv küündinud pooletuhande inimese ligi. Soodsat ööbimist külalistele pakub Hostel Looming.

Lisainformatsiooni on võimalik leida ”AniMatsuri” kodulehelt aadressil http://animatsuri.anime.ee või Facebookist.

Digiteerimisele lähevad lasteajakiri „Täheke“ mahus 9 916 lehekülge, heliloomingut kajastav ajakiri „Muusika“ (3 404 lehekülge) ja „Muusikaleht“ ( 2 172 lehekülge), ajakirjad „Keel ja Kirjandus“ (43 976 lehekülge) ning „Teater.Muusika.Kino“ (26 388 lehekülge), „Sirp“, „Sirp ja Vasar“, „Reede“ ja „Kultuurileht“ kokku mahus 32 760 lehekülge ning „ Õpetajate leht“ ja „Õpetaja“ mahus 52 476 lehekülge.

SA Kultuurilehe väljaanne „Akadeemia“ on juba kogu ulatuses digitaalselt kättesaadav alates eelmisest aastast, väljaande „Looming“ kõik 90 aastakäiku on kättesaadavad alates 2013. aasta aprillist. Selle aasta lõpuks saavad aga valmis ajakirjad „Vikerkaar“ ning „Kunst.ee“.

Kultuuriministeerium eraldas sihtasutusele Kultuurileht 26 500 eurot, et digitaliseerida kogu seni veel digiteerimata Kultuurilehe väljaannete ajalugu. Peale digiteerimist on kõik kultuuriajakirjad ja -lehed hiljemalt järgmise aasta septembrist tasuta kättesaadavad Rahvusraamatukogu veebikeskkonnas Digar.

New Yorgis toimub 20. septembrist 4. oktoobrini festival BIOEST, mis tutvustab kohalikule publikule Eesti nüüdismuusikat, disaini ning filmi- ja kunstiloomingut.

Teist korda toimuval festivalil osalevad disainerid Kärt Ojavee ja Eszter Ozsvald interaktiivse tekstiilidisainiprojektiga “Symbioos Mem:brains” ning Kadri ja Maris Kerge ruumiinstallatsiooniga “Northern Lights”.

Maalikunstnik Tõnis Saadoja ja disainer/kirjastaja Indrek Sirkel võtavad sõna avalikus vestlusringis, et arutleda muutuva kultuurimaastiku üle Eestis. Festivali filmiprogrammis on Toomas Hussari “Seenelkäik” ning Tanel Toomi filmide retrospektiiv. Maria Minerva esitleb festivalil esmakordselt oma värsket heliloomingut veel ilmumata albumilt. Festivali eesmärk on luua noortele Eesti loomeinimestele platvorm oma ideede tutvustamiseks New Yorgi publikule, kontaktide loomiseks ja uute koostööprojektide algatamiseks.

www.facebook.com/BIOEST

Sel nädalal on Sirbi vahel Keele Infoleht ja Diplomaatia!

Maarjamaised madallennud – Kaarel Tarand kirjutab sirvides Arengufondi mõtteraamatut „Pilgud ette”, et  nägemustel-visioonidel on Eesti avalikus mõttevahetuses olnud juba pikka aega nii kindel koht, et mõne kaugustesse vaadanu ja vaataja võiks lausa emeriitvisionääriks kuulutada.

Kas linnriik Eesti? Garri Raagma arvates oleks Eestis viimane aeg nii võimu kui majanduse detsentraliseerimiseks.

Kerri Kotta teeb ääremärkusi Tõnu Kõrvitsa ooperile „Liblikas” – muusikaliselt nauditav, kuid teatrina küsitav

Mart Kalm lahkab põnevat kunstiajaloolist eksperimenti Toompeal – mõtet Toompea lossi valge saali korrastamisel proovida uksepealsetel 1937. aastal valminud August Janseni kentsakaid maale, mida siis ei juletud üles seada.
Debatt jätkub! Eero Raun näeb vajadust täiendada Mart Niineste toodud mudelit ja kirjutab loomemajandusest ja kultuuripoliitikast.

Jüri Tallinn kirjutab professionaalse muusikasaate võimalikkusest Eesti Televisioonis

Festivali „Estonia 100” raames toimunud põlvkondade galakontsert ajendas Tiiu Levaldi küsima: Mida mõista põlvkondade all?

KEELE INFOLEHT:
Nädala pärast on Eesti esimene selge keele konverents
Raimo Raagi kaud- ja Mart Rannuti kriitiline pilk Eesti keelepoliitikale
KIRJANDUS: Lembit Liivak: Kunst kunsti pärast! Kas ainult? J. G. Ballardi „Crash”
 Kaupo Meiel: Sada protsenti Krafinna ja tark loom Leo Luks
TEATER: Leenu Nigu Maagilised ruumid Tartus
KUNST: Sandra Jõgeva vestleb Gerhard Lockiga Tartu Kunstimaja näitusest „Äraoleku kohalolek”
Maarin Mürk: 100 aastat üksildust ja ootamatu rambivalgus
TEADUS: Toomas Varrak: Doktorikraad jäägu teadlastele
MUUSIKA:  Saale Fischer: Pärdi päevad – neli kaleidoskoopilist elamust
FILM: Joonas: „Kurb Jasmine” küsib, kui kaugele võib enesepettuses minna.
ARHITEKTUUR:  Alvin Järving: TABi kuraatorinäitus välisministeeriumis

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) nõukogu koosseisus Sirje Helme (esinaine), Rael Artel, Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Kaido Ole valisid KKEK uueks juhatajaks Maria Arusoo, kellega sõlmitakse leping viieks aastaks.

Et aidata oma eriala terminoloogias laiutavaid lünki täita, kuulutab ajakiri Kitarr välja sõnavõistluse, leidmaks võõrkeelsete terminite asemele omakeelset sõnavara.

Paljud kitarriterminid on Eestis kasutusel inglisekeelsetena, eestikeelset vastet vajavaid termineid saab vaadata ja eestindada aadressil www.kitarr.ee/termin.

Pakutud uusi sõnu aitavad kirjutavatel kitarristidel läbi vaagida terminoloogid.