Kolmapäeval, 25. septembril kell 19 avatakse Belgias Brüsselis arhitektuurinäitus „100 MAJA“, mis tutvustab Eesti uut eramuarhitektuuri.

„100 MAJA“ on viimaste aastate suuremaid eesti arhitektuuri näitusi välisriikides ning viib Brüsseli elanike ja külalisteni eesti arhitektide loomingu tehes põhjaliku sissevaate eesti eramuarhitektuuri, mida on tihti peetud siinse arhitektuuri kvaliteedimärgiks. „100 MAJA“ peegeldab eestlaste isiklikku ja teadlikku suhet uue kodu rajamisse.

Enamik Brüsseli näitusel eksponeeritavaid eramuid on valminud unikaalprojekti alusel viimase 15 aasta jooksul. Näituse fookus on küll 2000. aastatel, mil elamuehitus majanduskasvu tingimustes intensiivistus, kuid sissejuhatavas osas antakse ülevaade ka eesti eramuarhitektuuri arengust läbi 20. sajandi.

Produktsioon: Eesti Arhitektuurikeskus

Näituse autorid: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin

Kuraator: Karen Jagodin

Graafiline disain: Martin Pedanik

Näituse maketid: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Reedik Poopuu, Märten Tuuling, Aivar Hanniotti

Tõlge: Jean-Pascal Ollivry, Tine Marguillier

Projektijuhtimine: Eesti Arhitektuurikeskus, Joris Fromet, Carl-Dag Lige

Näitus jääb Brüsselis avatuks kuni 6. jaanuarini 2014 aadressil

CIVA hors les murs – Espace Architecture La Cambre Horta, ULB

Pl. Flagey 19 bis

1050 Ixelles

Bruxelles/Brüssel

Alates 20. juulist, kui Ilmar Raagi mängufilm „Eestlanna Pariisis" jõudis Jaapani kinolevisse, on film septembri keskpaigaks kogunud juba 98 600 vaatajat ning filmi sealne box office on ligi 1 000 000 USD. Praegu näitab Jaapanis endiselt filmi 18 kinosaali.

„„Eestlanna Pariisis" edu Jaapanis võib kindlasti pidada suursaavutuseks, kus välismaine art house film suurde kinolevisse enamasti ei jõua ning linastub tihti väikestes, filmifännidele mõeldud kinodes, kus publikunumbrid Eestist palju ei erine. Peamiselt seostab jaapani publik filmi küll Prantsusmaaga, millele aitab kaasa loomulikult nii Jeanne Moreau kui ka prantsuse filmi populaarsus üldisemalt. Ja kuigi Eesti on jäänud filmi reklaammaterjalides tahaplaanile, on paljud vaatajatest saanud positiivse üllatuse osaliseks, kuuldes režissööri ja ühe peaosatäitja seotusest Eestiga," kommenteerib Tōkyōs õppiv PÖFFi rahvusvahelise filmitööstuse programmi juht Sten Saluveer.

”Eestlanna Pariisis" on olnud ka Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austraalia, Brasiilia, Kanada ja Šveitsi kinolevis. Müüdud on filmi Kanadasse, Brasiiliasse, Šveitsi, Norrasse, Ungarisse, Saksamaale, Austriasse, Itaaliasse, Venemaale, Austraaliasse, Jaapanisse, Taisse, Soome kui ka Lõuna-Ameerikasse.

2012. aastal vaatas ”Eestlannat Pariisis” Eestis 37 434 piletiga kinokülastajat, Toomas Hussari komöödia "Seenelkäik" kogus meil 73 712 vaatajat.

”Eestlanna Pariisis” treilerit Jaapani kinolevi kodulehel saab näha: http://www.cetera.co.jp/croissant

26. - 29. septembrini toimuv VIII Disainiöö pakub lisaks põhiprogrammile disainihuvilistele mitmekesist satelliitprogrammi ja põnevaid näitusi.

Seekordne disainiöö kannab üldnime ”Disaini piire otsides” ja selles otsitakse eripalgeliste seminaride, töötubade, näituste, konkursside, etenduste jt ürituste kaudu disaini olemust, kombatakse selle piire ja arutletakse, kuidas mõõta disaini.

EKA platsile püstitatakse telk

Disainiöö avatakse 26. septembril kell 20 EKA platsile (Tartu mnt. 1) püstitatavas disainiöö telgis, samas toimub ka konkursi Eesti Juurte Juurde autasustamine ja moeshow „Reet Aus in Beximco” jm.

Disainiöö telgis toimuvad üritused juba avamispäeval, nt Tervishoiudisaini seminar, Euroopa vanaemade koogiretseptide näitus ja filmiprogramm.

Telgist tasub läbi astuda ka järgnevatel päevadel – 27. septembril toimuvad seal ümarlaud „Jätkusuutlikkuse integreerimine moetööstusesse”, Xenia Joosti moeshow, heategevuslik disainioksjon jm, 28. septembril aga arhitektuuri huvikooli töötoad ja töötuba Tallinn City, mitmed loengud, filmiprogrammid, aga ka ansambli „Armastus” esinemine.

Põnevaid üritusi põnevates kohtades

NUKU kohvikus (Lai tn. 1) saab näha näitust „Illustreeritud Disainiaabits ehk 25 Poola ilustraatori joonistatud 100 asja”, Laikmaa ja Gonsiori tänava ristmiku aluses jalakäijate tunnelis avatakse Valgevene näitus „Demokraatia juhised plakatitel”, Eesti Arhitektuurimuuseumis aga Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste "ERAMU 2008-2012" ja "VÄIKE 2010-2012" tulemuste põhjal loodud näitus, mis annab ülevaate nimetatud aastatel Eestis valminud eramute ja arhitektuursete väikevormide paremikust. Avamisel kuulutatakse välja auhindade saajad.

Disainiöö laieneb Kultuurikatla aeda

Kultuurikatla aias leiab 28. septembril aset Disainiöö Moekolmiku moeshow (Marlis Lucila Piirsalu, Johanna Nurm ja Marit Ilison) ja 29. septembril Marta Cycles´i ja Liisa Sooleppi moeetendus „Öörändur”.

Kõik päevad lõpevad valgusshowga, millest saab osa Disainilinnakus Tartu mnt. 1.

Lisaks põhiprogrammile on Disainiööl ulatuslik satelliitprogramm, mille raames toimub näiteks vestlusõhtu „Ruum ja vorm seisval ning liikuval pildil” (Overalli salong, Lootsi 11), näitus/müük „Puidust elegants”(pood „Päike tantsib”, Olevimägi 13), IdeaMarket: Networking Day + TeamLab (Baltika Moelava ja Tallinna Loomeinkubaator, Veerenni 24) jt üritused.

www.disainioo.ee

„Eesti õigustab oma osalemist kaugetes sõdades alati väitega, et julgeolek ei tunne riigipiire ja meie peame seda tootma, mitte ainult tarbima. Veel vähem tunnevad riigipiire süsihappegaasi molekulid, mille hulk meie sissehingatavas õhus suureneb järjekindlalt ja sõltumata sellest, kas me kliimateadlaste järeldusi usume või mitte,ˮ kirjutab Kaarel Tarand.

Urmas Siigur kirjutab maisist ja geenidest, aga mitte geenmuundatud maisist: „Poliitilised kampaaniad ei ole hea vorm ei põllumajanduse, tervishoiu ega teaduse juhtimiseks. Professor Metspalu on välja käinud personaalse (genoomilise) meditsiini rakendamise hiidkava Eestis, milles on paraku olulisi maisikampaania sarnaseid momente. Selles on ohtralt lennukat visiooni ja emotsioone, aga paraku püütakse siin 2013. aastal müüa 2000. aasta ootusi, mille tõenduslik pool kipub aiva nõrgemaks jääma, kuid maksumus on Eesti oludes üüratult suur – 50 miljonit eurot.“

Kirikud – kas üleliigne hooneliik, küsib Kaire Tooming. Toomas Paul, Gustav Piir, Margit Mutso ja Annika Laats arutavad kaasa.

Täieliku nihilismi positsioonilt vaadates püsib tegelikkuse-fiktsionaalsuse eristus savijalgadel – Leo Luks nihilismist.

KUNST: Reet Varblane vestles Tenno Soosteriga, kes leiab, et isa Ülo Soosteri töödes on palju ideid, mida saab edasi arendada.

Raivo Kelomees kirjutab kosmopoliitsetest kanadest, biomehaanikast ja mälust

KIRJANDUS: Mati Sirkel: In memoriam Marcel Reich-Ranicki

Eva Toulouze, Liivo Niglas: Juri Vella mälestuseks – Inimene, kellel olid põhjapõdrad ja poeesia

FILM: Donald Tomberg Veiko Õunpuu mängufilmist „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest”.

Mathura Saksa loodusfilmi võidukäigust Matsalus.

TEADUS: Tuul Sepp tutvustab hollandi teadlase Jaap Koolhaasi loomade isiksuseuuringuid.

TEATER: Madli Pesti kirjutab, et Eestis näeb peagi visuaalteatri suurkujude Robert Lepage’i ja Robert Wilsoni loomingut

Rait Avestik leiab, et Sarah Kane’i tekstid on ideaalsed, et neid lavastades rehale astuda. Juhan Ulfsak on sellest elegantselt üle saanud.

MUUSIKA: Tagasivaade festivalisuvele

Anne Prommik: Kooripidu „Estonia 100” festivalil

ARHITEKTUUR: Tõnis Arjus, Tartu linnaarhitekt: „Kuhu liigub Tartu?"

Eesti Muusikanõukogu tähistab 1. oktoobril rahvusvahelist muusikapäeva suurejoonelise heategevusliku projektiga. Sel päeval antakse üle Eesti 35 geograafilises punktis 125 tasuta lühikontserti, mille eesmärk on Eesti muusikakultuuri väärtustamine ja tutvustamine, aga ka muusikute ja nende elukutse lähendamine kuulajaile. Need, enamasti pooletunnised tasuta kontserdid pakuvad võimalust muusikapäevast osa saades lihtsalt seda nautida endale meelepärases paigas, kas või lõunapausi ajal argipäeva muusikalise vahepalana.

Muusikapäev saab energilise alguse hommikuses Keila-Tallinn Elektriraudtee rongis (väljumine Keilast 8.34), kus tööleminejatele loob hea meeleolu jazzansambel Rööbas-Jats. Päeva jooksul musitseeritakse ka kaubanduskeskustes (nt Solarise ja Rocca al Mare keskuses Tallinnas ning Tasku keskuses Tartus), telemajas, Tallinna bussijaamas, Liiklusregistri büroos, DNB pangas ja mitmes kohvikus, aga ka lasteaedades,  muusikakoolides ja kultuurimajades üle Eesti. Lisaks on muusikapäeva tähistamiseks oma ukse avanud ka mitmed asutused, nii toimub kontserte näiteks Lastehaiglas, Pelgulinna sünnitusmajas, PERHi järelravi kliiniku Hiiu korpuses ja Harku vanglas.
Muusikapäeva heategevuslikku programmi õnnestumisse annavad oma panuse enam kui 300 muusikut. Lavale astuvad lavale nii klassikalised kooslused (nt ooperisolistid Annaliisa Pillak ja Pavlo Balakin, pianistid Auli Lonks ja Mihkel Poll, tšellistid Aare Tammesalu ja Marcel Johannes Kits jt), jazzmuusikud (nt Raul Sööt, Laura Põldvere, Raul Vaigla jt), folkmuusikud (VEM trio, ansambel Rüüt) ja ka mitmed koorid (nt Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Ülikooli Kammerkoor, EMTA koor). Arvukalt löövad kaasa muusikaõppurid nii Elleri- ja Otsakoolist kui ka muusikakeskkoolist. Kõige noorem esineja on 7aastane Jana Potštarjova ja vanim aastatepikkuse lavakogemusega Mati Palm. Muusikapäeva programm on kättesaadav kodulehel  www.muusikapäev.ee
Päevased üritused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga, kus Eesti Kultuurkapital ja Eesti Muusikanõukogu annavad kuuendat aastat üle oma muusikaauhinnad. Eesti Muusikanõukogu annab tänavu välja kolm preemiat silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Autorite Ühing, Merko ja Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital. Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital premeerib üheksat möödunud hooajal enim silmapaistnud muusikaelu tegelast. Pidulikust üritusest teeb otseülekande ka Eesti Televisioon (algab 1. X kell 19 ETVs).

Fondi eesmärk on eesti keeleteadlase, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougristi emeriitprofessor Valdek Palli mälestuse jäädvustamine soome-ugri teaduse ja kultuuri toetamise kaudu.

Fond on loodud toetama soome-ugri teadusele ning kultuuritegevusele suunatud projektide läbiviimist, prof Valdek Palli isikliku raamatukogu ja vaimse pärandi säilitamise ja tutvustamisega seotud töid, soome-ugri teaduskirjanduse, soome-ugri rahvariiete, käsitöö ja maalide kogu avaldamist ja täiendamist, soome-ugri teemaliste trükiste väljaandmist ja mälestusõhtute läbiviimist ning Eestis elavate ersa-mokšalaste kultuuripärandi säilitamist.

Valdek Pall (1927–2013) oli eesti keeleteadlane, rahvusvaheliselt tunnustatud fennougrist ja Tallinna ülikooli professor, kelle tööd on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga (2001) ja Wiedemanni keeleauhinnaga (2002).

Fondi asutamislepingule kirjutasid alla MTÜ Ersa kultuuriühing Sjatko esindaja Natalia Abrosimova, emeriitprofessor Valdek Palli poeg Imre Pall ning SA Tallinna Ülikooli Arendusfondi juhatuse liige Tiina Tambaum.

Homsel hõimupäeval, 19. oktoobril kell 10 algab Tallinnas rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents, millel osalejad meenutavad veerandsaja aasta tagust soome-ugri rahvaste taasärkamisaega. Konverents on pühendatud hõimupäevade 25. aastapäevale.

Konverentsi esinejatena astuvad üles inimesed, kes seisid veerandsaja aasta eest uue alguse juures: Mall Hellam ja Jaak Prozes Eestist, Riho Grünthal Soomest, Sándor Csúcs Ungarist ning külalised Karjalast, Komimaalt ja Marimaalt.

Üheks peaesinejaks on Komi vabariigi parlamendi asespiiker Valeri Markov, kes on 20 aastat olnud soome-ugri rahvaste rahvusvahelise konsultatiivkomitee esimees. Markov on osalenud komide rahvuslikus liikumises alates 90ndate aastate algusest ning korraldanud 1992. aastal soome-ugri rahvaste I maailmakongressi.

Üks soome-ugri liikumise liidreid on ka vepslane Zinaida Strogalštšikova, kes töötab Karjala keele, kirjanduse ja ajaloo instituudis etnoloogiateadurina. Ta on aastaid võidelnud nii vepslaste kui ka teiste soome-ugri põlisrahvaste õiguste eest. Marimaalt osaleb kongressil sealse rahvusliikumise taassünni juures olnud etnoloog Nikandr Popov, kes on uurinud süvitsi mari rahva kombeid ja omausku.

Riho Grünthal on Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor ning Sándor Csúcs Ungari fennougristikaõppejõud ning üks Reguly seltsi asutajatest. Eesti Ungari seltsi liige Mall Hellam on osalenud ka Eesti kodanikuühiskonna arendamisel läbi oma töö Avatud Eesti Fondis. Jaak Prozes on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse nõunik ning hõimuliikumise aktiivseimad edendajaid Eestis.

Kohe pärast konverentsi, kell 16 algab Tallinna Mustpeade majas suur hõimupäevakontsert, kus osalevad pea kõik MTÜ Fenno-Ugria Asutuse kutsel tänavu Eestisse saabunud hõimupäevade külalised: karjalaste ansambel Sattuma ja vepslaste Noid Petroskoist, Soome duo Ponsi Rääkkyläst, Baškortostani udmurtide Utšõ Nõl, komide Zarni An’, Tatarstani maride Lai Mardež, mokšade Paigonja ja Ungari rahvakunstiansambel Debreceni Népi Együttes. Lavale tulevad ka Eestis tegutsevad rahvusseltside ansamblid. 

Oktoobri kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev on riiklik tähtpäev, mil heisatakse ka riigilipud. Tallinna trammid ja trollid on sel päeval ehitud soome-ugri rahvaste lippudega. Ungarlased kuulutasid tänavu sama päeva oma riigis samuti keelesugulasrahvaste päevaks ning diskussioon jätkub ka Soomes.

Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast, tänavune 25. juubel tähistab taasiseseisvusaja veerandsaja aasta künnisele jõudmist. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eesmärgiks on tutvustada hõimupäevi kui üldrahvalikku liikumist, millega võivad haakuda paljude valdkondade inimesed, ühendused ja asutused, et näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel.

Hõimupäevade konverentsi kava

www.fennougria.ee/index.php?id=29296

30. oktoobril kell 16 avatakse Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi Ernst Hiisi nimeline Luunja filiaal. Filiaal sünnib Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse (direktor Toomas Aru) ja Klaverimuuseumi (juhataja Alo Põldmäe) koostöös. Klaverimuuseumi filiaali eesmärgiks on väärtustada Luunjas sündinud eesti klaveriehituse grand old man’i Ernst Hiisi (1872–1964) kui rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit. Filiaali avamisel esinevad näituse klaveritel Tartu Elleri Muusikakooli klaveriõpilased.

Püsiekspositsiooni põhiosaks on Hiisi aastail 1903–1962 konstrueeritud pianiinod ja tiibklaverid. Kõrvuti Hiisi kuulsaima klaveri Estonia erinevate mudelitega eksponeeritakse teisigi tema loodud klavereid: pianiinot ja tiibklaverit Astron, pianiinot Riga, pianiinot J. Becker. Veel saab näha Hiisi Tartu-perioodi õpetaja, klaverimeister Robert Rathke tiibklaverit R. Rathke ning Hiisile eeskujuks olnud saksa pianiinot C. Bechstein.
Klaverinäituse on koostanud Alo Põldmäe, enamik pille pärineb Klaverimuuseumi kogust. Väljapanekut täiendab fotonäitus E. Hiisist. Avatav näitus on muuseumi filiaali I etapp, II etapp korraldatakse 2014. aastal ja siis saab näitusel näha juba 14 Hiisi valmistatud või temaga otseselt seotud klaverit.

Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) korraldab 17. X – 14. XI Tallinnas projekti „Muusikasillad“, mille käigus saab ligi 500 pealinna õpilast osa muusikapäevadest, mille eesmärk on ühelt poolt süvendada laste muusika- ja kultuurihuvi ning teiselt tutvustada vähemusrahvustest muusikuid ja heliloojaid.

Esimene kontserdipäev, kus esinesid Alla Popova (sopran), Virgo Veldi (saksofon) ja Ralf Taal (klaver), viidi läbi Tallinna 21. koolis, publikuks nii selle maja kui ka Tõnismäe Reaalkooli,  21. kooli venekeelse partnerkooli õpilased. „Muusikasillad“ ühendab klassikalise muusika kontserdiga ka muid tegevusi: VI ja VII klasside õpilased osalevad vestlusringis muusikutega ning kontserdi ja jutuajamise põhjal koostatud viktoriinis. Ühisele õpitakse ka mõni laul ja näidatakse-tutvustatakse partnerkooli õpilastele oma kooli.
Järgmised projektipäevad viiakse läbi 6. XI Inglise kolledžis, külas Tallinna Humanitaargümnaasium, 7. XI Gustav Adolfi Gümnaasiumis, külas Tallinna Pae Gümnaasium ning 14. XI Tallinna Reaalkoolis, külas Tallinna Juudi Kool.

Projektipäevi elluviija on PLMF looja, ooperilaulja Pille Lill: „Mul on alati suur rõõm kui leiame võimaluse selliseid projekte läbi viia, sest ühelt poolt saame aidata kaasa partnerkoolide suhete arenemisele ning ühtlasi näen, kui huvitav see on nii laste ja õpetajate kui ka muusikute jaoks. Muusika on rahvusvaheline keel ja seega parim vahend alustamaks rääkimist kohati tundlikest inimeste erinevusi käsitlevatest teemadest.“

Paldiski linnaväljakul avati laupäeval Amandus Adamsoni skulptuuri "Laeva viimne ohe" suurendatud linnaskulptuur.

Paldiski linnaskulptuuri avamiseni viis kunstnikeduo Johnson & Johnson “Paldiski projekt. Otsustamistahe”, mille lähtepunktiks oli kunstnike poolt välja pakutud idee, et Paldiskis võiks olla Amandus Adamsoni (1855–1929) skulptuur.

“Paldiski projekti” raames seadsid kunstnikud endale ülesandeks luua situatsioon, milles Paldiski elanikel tekiks kollektiivse organiseerumise kogemus.

2008. a kevadel korraldatud, kogu linna elanikkonda kaasaval hääletusel, kutsuti Paldiski elanikke üles avaldama arvamust küsimuses, milline Amandus Adamsoni skulptuur sobiks kaunistama Paldiskit ja meenutama kuulsa skulptori sidet selle linnaga. Ülekaalukalt eelistati linnaelanike poolt Adamsoni teost "Laeva viimne ohe" (1899).

Skulptuuri "Laeva viimne ohe" suurendatud linnaskulptuuri autorid on Mare Mikof ja Rene Reinumäe.

Eesti-Gruusia koostööfilm “Mandariinid” võitis Varssavi filmifestivali rahvusvahelisel võistlusprogrammis parima režissööri preemia ja lisaks ka publikupreemia.

“Mandariinid” võitis Varssavi filmifestivalil režiipreemia ja publiku auhinna

                                                                      

Eesti-Gruusia koostööfilm “Mandariinid” võitis Varssavi filmifestivali rahvusvahelisel võistlusprogrammis parima režissööri preemia ja lisaks ka publikupreemia.

Festivali võistlusprogrammi žürii põhjendas parima režissööri auhinda nii:

“”Mandariinide” režissööril on õnnestunud jutustada lihtne kuid samas väga võimas lugu luues maailma, kus on nii soojust, õrnust kui magusat kibedust.

“Mandariinidel” oli Varssavis kolm linastust, mis kõik olid ka välja müüdud.

Varssavi festival on üks neljateistkümnest A-kategooria filmifestivalist maailmas. Eesti-Gruusia koostööfilmi “Mandariinid” rahvusvaheline esilinastus oli festivali võistlusprogrammis. Lisaks “Mandariinidele” osales festivali võitlusprogrammis ka Ilmar Raagi film “Kertu” (ingliskeelse pealkirjaga “Love is Blind”) ning programmis "Family Cinema Weekend" näidati Mait Laasi 3D nukuooperit "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu".

Kõigi kolme filmi puhul oli tegemist rahvusvaheliste esilinastustega.

 

"Mandariinid" jutustab loo aastal 1992 Abhaasia sõja ajal sealses Eesti külas toimuvast. Sõja kartuses tühjaks jäänud külas satuvad eestlase majja kahe vastasleeri haavatud võitlejad. Filmi peaosades mängivad Lembit Ulfsak ja Elmo Nüganen ning gruusia näitlejad Giorgi Nakhashidze, Mihhail Meskhi.

Filmi tootjad on Allfilm Eestist ja Cinema 24 Gruusiast.

Film jõuab Eesti kinode ekraanidele alates 1. novembrist.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunikuks saab Ülle Talihärm, kes asub sellele ametikohale 11. novembrist.

Konkursikomisjon pidas Ülle Talihärmi tugevuseks seda, et ta on olnud raamatukogunduses tegev pikka aega ja tunneb seda valdkonda väga hästi.  Samuti hindas komisjon kõrgelt Talihärmi soovi mitmekesistada raamatukogude pakutavaid teenuseid ja kaasajastada valdkonda reguleerivaid õigusakte.

Ülle Talihärm on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia alal ja jätkanud magistriõpinguid infoteaduse erialal Tallinna Ülikoolis.

Ta töötab alates 2009. aastast Eesti Rahvusraamatukogus kogude direktorina, samuti on ta Tallina Ülikooli sotsiaalteaduskonna infoteaduste osakonna ja Infoteaduste Instituudi lektor. Lisaks sellele kuulub Ülle Talihärm intellektuaalse omandi seadustiku eelnõu väljatöötamise töögruppi, ta on ka Eesti Rahvusraamatukogu veebi arhiveerimise ekspertide töörühma juht ning kogude arendamise ja säilitusnõukogu juht. Ühtlasi on Talihärm Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude- ning terminoloogiatoimkonna liige.

Talihärm töötas välja kohaliku eelkataloogimise süsteemi ja osales selle käivitamisel. Ta on aidanud ka luua digitaalarhiivi ja arendanud rahvusvahelist raamatu standardnumbri ISBN süsteemi Eestis.

Raamatukogunõuniku ülesanneteks on analüüsida Eesti raamatukogude ja raamatukogunduse tegevust, selgitada seal välja olulisemad kitsaskohad ja pakkuda välja võimalused nende lahendamiseks. Samuti osaleb nõunik raamatukogunduse tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamisel ning rahvaraamatukogude riikliku rahastamise põhimõtete väljatöötamisel. Raamatukogunõuniku ülesandeks on ka korraldada valdkonna toetusprogrammide tööd ja aidata kaasa raamatukogunduse valdkonna rahvusvahelistumise edendamisele.

Raamatukogunõuniku ametikoht vabanes seoses senise raamatukogunõuniku pensionile siirdumisega.

Novembris algav 17. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali võistlusprogrammidesse kuulub kolm Eesti mängufilmi.

Euroopa ja Aasia fookusega EurAsia programmis on kokku 20 mängufilmi, mille hulgas ka novembris Eesti kinolinadele jõudev Zaza Urushadze „Mandariinid“ ning juba publikumenu nautinud Hardi Volmeri „Elavad pildid“. EurAsia programmist võib leida nädala eest Rootsis esilinastunud režissöör Lukas Moodyssoni noorusliku teose „Me oleme parimad!“ (Vi är bäst!) ja PÖFFil rahvusvaheliselt esilinastuva Iisraeli draama “Araban”

Läänemerd ümbritsevate riikide noori talente esile tõstva Tridensi Läänemere- ja Põhjamaade debüütfilmide võistlusprogrammis osaleva 11 filmi hulgast leiab aga Eesti-Soome koostöös valminud Mait Laasi muusikalise nukufilmi „Lisa Limone ja Maroc Orange: Tormakas armulugu“.
Tridensi filmi auhinnaga kaasneb rahaline autasu 5000 euro väärtuses. Eriauhinnad ootavad kõige originaalsemat filmiideed ning parimat operaatoritööd.

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival algab 15. novembril ja hõlmab lisaks põhiprogrammile kolme täismahus alafestivali – Animated Dreams, Just Film ning Sleepwalkers. 17. PÖFFi fookuses on Kanada filmid ja maailmas vähetuntud Armeenia uus kino.

Kultuuriministeerium kuulutas välja toetusprogrammi „Arhitektuurivaldkonna arendusprojektid“ 2014. aasta jaotusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 22. november.

http://www.kul.ee/index.php?path=0x59x1378x2066

Tänavu tunnustab Riho Pätsi Koolimuusika Fond laureaaditiitliga muusikaõpetaja Niina Eskot, viiulipedagoog Tiiu Peäsket, helilooja Priit Pajusaart ning kitarristi ja pedagoogi Kristo Käod. Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 800 eurot. Laureaate austatakse 6. novembril  kell 15 Tallinna  21. Koolis, kus avatakse ühtlasi Riho Pätsi mälestustahvel.  Selles koolis töötas Riho Päts aastatel 1923–1937 muusikaõpetajana.

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab Eesti silmapaistvamate koolimuusika edendajate tööd juba kaheteistkümnendat korda. Aastatel 2002–2012 on fondi laureaaditiitli pälvinud 55 silmapaistvat muusikahariduse edendajat muusikaõpetaja, instrumendiõpetaja, helilooja, muusikapedagoogika uurija ning koolimuusika edendaja valdkonnas.
Laureaatidest.

NIINA ESKO on Kuusalu keskkooli muusikaõpetaja, dirigent, pedagoog-metoodik, kelle muusikahariduslikku tegevust iseloomustab professionaalsus, laiahaardelisus, mitmekülgsus ja tulemuslikkus.  Mitmed tema õpilased on saavutanud kõrgeid tulemusi üleriigilistel muusikaolümpiaadidel. Esko on kolme I kategooriaga koolikoori juht ning ka ETV mudilaskoori dirigent. Lisaks kõrgetele
saavutustele koorimuusika vallas on tema õpilasi saatnud edu ka üleriigilistel ja maakondlikel vokalistide konkurssidel. Niina Eskot on tunnustatud mitme tiitliga: ta on olnud kooriühingu aasta dirigent-muusikaõpetaja (2008) ning aasta õpetaja  ja Harjumaa aasta õpetaja (mõlemad 2009). Enne Niina Eskot on fondi muusikaõpetaja laureaadiks valitud Lydia Rahula (Tallinna 21. Kool),  Maimu Muttik (Pärnu Ülejõe Gümnaasium), Tiiu Schüts (Türi Gümnaasium), Heli Sepp (Kose Gümnaasium), Eve Eljand (Otepää Gümnaasium), Syrle Eesik (Karksi-Nuia Gümnaasium),  Rutt Ridbeck (Jüri Gümnaasium), Koidu Ilmjärv (Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium) ja Kersti Aan (Tartu Tamme Gümnaasium).

TIIU PEÄSKE on Tallinna muusikakeskkooli viiulipedagoog, kelle kõrgest professionaalsusest annavad tunnistust tema õpilased.  Paljud neist töötavad täna Eesti tipporkestrites nagu  ERSO  (Hanna-Liis Nahkur, Pille Saluri, Urmas Roomere), Tallinna Kammerorkester (Harry Traksmann - orkestri kontsertmeister, Laur Eensalu, Egert Leinsaar), RO Estonia (Kristjan Nõlvak, Alar Villems), Vanemuise teatri orkester (orkestri pikaajaline kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja, Kadri Sepalaan), Pärnu Linnaorkester (Eeva-Liisa Ehala-Tammiku).  Maano Männi, kes oli  aastaid ERSO kontsertmeister,  töötab praegu Vaasa Linnaorkestri kontsertmeistrina. Ka Virumaa Kammerorkestri tuumiku moodustavad Peäske endised ja praegused õpilased. Paljud tema õpilased töötavad viiulipedagoogina Eestis (Sigrid Kuulmann-Martin EMTAs ja TMKKs, Hanna-Liis Nahkur TMKKs, Kristel Eeroja-Põldoja ja Kadri Sepalaan Heino Elleri nim MKs, Taimi Kopli Haapsalu MKs) ning  välismaal orkestrantidena ja pedagoogidena, nt Juta Õunapuu Saksamaal, Vivika Sudemäe-Sapori Prantsusmaal, Anna Adamova USAs, Katrin Nachtigall ja Tarmo Adson Soomes, Kaija Lukas Inglismaal. Tema õpilasi on saatnud konkursiedu nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel, kus viimastel aastatel  on silmapaistvalt esinenud Kaija Lukas, Triin Ruubel, Robert Traksmann, Katariina Maria Kits ja Maria Tiimus.  Peäske on aastaid teinud meistriklasse Haapsalu keelpillimängijate suvekursusel ning kuulunud regionaalsete ja üleriiklike konkursside žüriisse. Ta on pälvinud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006) ning Valgetähe viienda klassi ordeni (2007). Nii nagu Tiiu Peäske on fondi instrumendiõpetaja laureaadiks varem valitud Leelo Kõlar, Aavo Ots, Maigi Pakri, Laine Leichter,  Mart Laas, Niina Murdvee, Priit Sonn ja Olavi Kasemaa.

Helilooja PRIIT  PAJUSAAR on  rikastanud nii väikelaste, kooliealiste ning noorte laulurepertuaari, tema laule  leiame tänasteski koolilaulikutes, need on kõlanud laulupidudel. Tema laulud on esindanud Eestit Eurovisioni lauluvõistlustel, tema heliloomingust on ilmunud 7 CDd.  Pajusaar on teostanud end ka muusikateatris ning võitnud oma lastemuusikalidega „Detektiiv Lotte" ja „Kosmonaut Lotte" tuhandete väikeste kuulajate südame. Estonia poistekoori 40. aastapäevaks valmis tal kantaat „Poistekoori võimas laul" , eelmisel hooajal esietendus Estonias tema noorteooper „Prints ja kerjus". Priit Pajusaar pälvib fondilt helilooja laureaaditiitli Olav Ehala, René Eespere, Piret Ripsi, Rein Rannapi, Tauno Aintsi, Tõnu Raadiku, Mart Siimeri ja Veljo Tormise järel.

KRISTO  KÄO on kitarrist ja pedagoog, kes esimese instrumendiõpetajana on loonud üldhariduskooli muusikaõpetuse ja pillimängu silla. Juba 2007. aastal avas ta interaktiivse portaali www.kitarrikool.ee, mis tekitas suure  kitarrimängu huvi nii põhikooli vanema astme kui ka gümnaasiumiõpilaste seas. Noorte kasvav huvi ajendas ka Põhikooli Riikliku Õppekava muusika ainekava uuendamise, kus III kooliastmel nähakse ette akustilise kitarri lihtsate mänguvõtete omandamist. Kitarrimängu õpetamine üldhariduskoolis on saanud  reaalsuseks nii netikooli abil, aga ka Käo koostatud süsteemsete õppekavade ja õppematerjalidega muusikaõpetajate  täiendkoolituses: tema juures on viimastel aastatel pilliõpet saanud ligi 150 õpetajat. Käo on olnud ka EMTA ja TÜ VKA ühise koolimuusika magistriõppekava ja EMTA koolimuusika bakalaureuse õppekava väljatöötaja, juhendanud EMTAs kitarri ja instrumendieriala bakalaureuse ja magistritöid. Pedagoogi ja interpreeditegevuse kõrval on ta ühtlasi TÜ haridustehnoloogia doktorant, uurimisteemaga „E-õpe muusikahariduses - õppija ja õppematerjali interaktiooni optimeerimine". Käo annab välja ajakirja Kitarr.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi valis Kristo Käo koolimuusika edendajaks, selle tiitli on enne pälvinud Taavi Esko (Kuusalu Keskkool), Külli Tüli (Eesti Rahvusringhääling), Inge Raudsepp (SA Innove), Ene Üleoja (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Ene Kangron (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Maret Oja (Jõgeva Gümnaasium), Külli Puhkim (Tallinna Saksa Gümnaasium), Ave Kumpas (MTÜ Ave Kumpase Laululapsed), Ülle Raud (Kehra Kunstidekool), Thea Paluoja (Rapla Laulustuudio), Eve Viilup (Eesti Rahvusringhääling), Aarne Saluveer (G. Otsa nimeline Muusikakool), Jüri-Ruut Kangur (Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester),  Tuuli Jukk (Põltsamaa Muusikakool ja, Aive Skuin (Tallinna Audentese Erakool).

Lisaks laureaatide tunnustamisele  on fond osutanud kaasabi muusikahariduslike projektide elluviimisele. 2006. aastal avati  Tallinna ülikoolis Riho Pätsi nimeline auditoorium, mille sisustamisele aitas fond kaasa uhiuue Estonia tiibklaveri ning  Orff-instrumentaariumi näol. 2008. aastal anti välja duubel-CD Riho Pätsi heliloomingust. 2010. aasta märtsis tähistati R. Pätsi 110. sünniaastapäeva rahvusvahelise konverentsiga „Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev II", millega kaasnesid  Riho Pätsi elu ja tegevust kajastavad näitused Eesti teatri- ja muusikamuuseumis ning Tallinna ülikoolis,  kirjastuselt Talmar & Põhi ilmus Riho Pätsi
koorilaulude kogumik. 2010. aastal avati R. Pätsi bareljeef Tallinna Ülikooli Riho Pätsi nimelises auditooriumis, ka nägi trükivalgust Riho Pätsi monograafia „Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis" kolmas trükk.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi tegevust  kajastab Tallinna Ülikooli veebileht www.tlu.ee/pats

Moskoovia viimane pidu. Kaarel Tarand: „Valimised läksid üldiselt korda, demokraatia toimis. Suurema osa Eestist võib üldse rahule jätta, sest seal elatakse Eesti elu, aetakse oma kohalikke asju nii, kuidas mõistetakse. Põhiliste moonutuste all kannatavad need piirkonnad, mille rahvastikus on tugevamini säilinud nõukogude okupatsiooni ja koloniseerimispoliitika jälg.“

Sirp juhatab intervjuudega sisse Kultuuriteooria tippkeskuse VI sügiskonverentsi, kus käsitletakse teiseneva kogemuse ja kultuurilise identiteedi aspekte. Inglise arheoloog Chris Fowler räägib personhood’i uuringutest, USA uurija Katharine Young kehapärimusest bodylore`ist.

Millisesse jumalasse usub vene inimene?, küsib Andrei Kontšalovski. „Tänaseks on Venemaal kujunenud olukord, kus vene religioosne idee pälvib maa poliitilises elus üha rohkem ruumi.

 

Kristiina Davidjants intervjueeris Balti filmi- ja meediakooli (BFM) filmikunsti osakonna uut juhatajat Elen Lotmani.

Tuletornide kahekõne. Doris Kareva käis vaatamas Koidula muuseumi „Viru laulikut ja Koidulat.”

KIRJANDUS Maarja Kangro: Balti Assamblee auhind. Mida teha?

Jüri Kolgi ja Mart Kanguri luulet.

KUNST Ly Lestberg: Hoopis teine mees – intervjuu Olav Maraniga

Reet Varblane: Olla barbar barbarite puudumise ajal, XIII İstanbuli biennaal

MUUSIKA Aare Tool: Pärastlõunane mõtisklus Johannes Brahmsiga, Vardo Rumesseni „Lõunamuusikast”

Ivo Heinloo: Uued tuuled Eesti jazzis, Maria Väli debüütplaadist

ARHITEKTUUR: Jaan Kuusemets: Arhitektuur poliitika varjus ehk Akadeemiline aastavahetus Tel Avivis

Intervjuu Venemaa noore arhitekti Boris Bernaskoniga

TEADUS Tiit Kändler: Meie ainulaadne kõrgearvuline Ernst Öpik 120

Karin Tein, Alar Meltsov, Siiri Sarv: Kui programmeeritud on inimene? Kaasaegsetest geenitestidest.

FILM Peeter Sauter: Kes tahab saada moraalseks värdjaks?, dokumentaalfilm „Okupeeri oma müür”

TEATER Kairi Prints: Yolo, Virve!, VAT-teatri „Netis sündinud”

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Kultuuriministeeriumi esitatud loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu muudatused, mis täpsustab vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide regulatsiooni, loomeliitude tunnustamise aluseid ja loometoetuste eraldamise korda.

Kui seni pidi loovisik loometoetuse taotlemiseks olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, et toetuse pealt maksta sotsiaalmaksu, siis edaspidi saab loometoetuselt sotsiaalmaksu maksta loomeliit. Nii tekib vabakutselisel loovisikul õigus ravikindlustusele ning makstud sotsiaalmaksu arvestatakse riikliku pensionikindlustuse osana.

Seaduseelnõuga on täpsustatud loomeliitude tunnustamise aluseid ja korda. Kehtiva seaduse tõlgendamisel on tekkinud eriarvamusi selles osas, mida tähendab loomeliidu kohustus arendada loomeala, nüüd on seaduseelnõus selgelt välja toodud need tingimused, millele loomeliit peab tunnustamiseks vastama. Tunnustamise tingimusteks on, et loomeliidus peab olema vähemalt 50 tegutsevat loovisikut ja loomeliit peab esindama olulist osa ühe konkreetse loomeala esindajaid. Edaspidi ei tunnusta riik neid loomeliite, kelle liikmetest üle 40% kuuluvad juba mõne teise loomeliidu liikmeskonda. Samuti ei tohi loomeliit oma tegevust piirata regionaalsete, sooliste, etniliste, vanuseliste ega teiste piirangutega.

Seaduseelnõus on täpsustatud ka loomeliitudele loometoetuse maksmiseks ettenähtud rahastamise korda. Kui varem maksis riik mitmesse eri loomealadel tegutsenud loomeliitudesse kuulumise korral loovisiku toetust mitmekordselt, siis edaspidi maksab riik toetust ühe loovisiku kohta ühe korra. Loovisikul on edaspidi võimalus oma avaldusega määrata üks loomeliit, kellele tema pealt arvestatud toetussumma määrata. Vastava avalduse puudumisel jagatakse toetus kõikide nende loomeliitude vahel võrdselt, mille liige antud loovisik on. Samuti tõuseb selle muudatuse tagajärjel loovisiku toetuse määramise koefitsent keskmisest palgast, mis seni oli 20%, seaduseelnõus aga 21,5%.

Selleks, et muuta loomeliitudele loovisikute üle arvestuse pidamine ja vastava informatsiooni edastamine lihtsamaks, luuakse loomeliitude andmekogu. Sellise andmekogu loomine aitab tõhustada riigipoolset järelvalvet seaduse täitmise osas ja omada operatiivset informatsiooni loomeliitude ja nende liikmete seisu kohta.

Valitsuse heakskiidu saanud eelnõu saadetakse Riigikogule arutamiseks ning vastuvõtmise järel peaks uus loovisikute ja loomeliitude seadus jõustuma 1. jaanuaril 2014. Andmekogu loomist puudutav muudatus jõustub 1. jaanuaril 2015.

ETV eetrisse on jõudnud kuueosaline muusikadokumentaal „Wagner & Verdi". Kaks esimest osa olid eetris 24. oktoobril, järgmised järgnevatel neljapäevaõhtutel. Minisari kõrvutab ja vastandab kaht 1813. aastal sündinud ooperigiganti. Teaduslikke tajupsühholoogilisi katseid abiks võttes uuritakse, milliseid emotsioone kummagi helilooja muusika kuulajais tekitab ja kuidas see on füüsikaliselt kirjeldatav. Kuigi tegu on Saksamaa filmitoodanguga, ei jää Wagner sugugi prevaleerima. Lisaväärtuse filmile annavad katkendid huvitavatest lavastustest ja ooperifilmidest, intervjueeritavad on nii tuntud muusikud (nt suurepärast saksa keelt demonstreerivad lauljad Gwyneth Jones ja Rolando Villazón) kui asjatundlikud teadlased, kes on kahe helilooja loomingu mõjudesse süvenenud. Vürtsi lisavad tsitaadid kurikuulsalt kriitikult Eduard Hanslickilt.
Dirigent Christian Thielemanni tsiteerides: „Pärast Wagneri kuulamist pole kindlasti vaja arsti juurde minna. Kui üledoos võtta, võib hiljem aknast välja hüpata küll, kuid see on liialdus ja sama võib juhtuda ka Verdi muusikaga."
Eero Raun 

Eile kuulutati Eesti Fotokunstimessi avamisõhtul välja Noore Fotokunstniku Stipendiumi võitja, kelleks on Maxim Mjödov projektiga "Russian Album".

Rahvusvaheline žürii pilgu ette, kelle sekka kuulus Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kutsel New Yorgis baseeruv festivali korraldaja ja fotokuraator Sam Barzilay, laekus kolmkümmend projekti.

Maxim Mjödov võiduprojektis on kajastatud nii armastus, rahu, kurbus, vaikus, üksindus ja aeg, kus kõik need omadused on kokku segatud ühe Vene küla kurba poeetikasse.

Konkursi võitnud fotokunstniku teoste laiemaks tutvustuseks toimub Tallinna Linnagaleriis tuleva aasta aprillis näitus. Lisaks näitustele Eestis saab stipendiumi võitja kutse osaleda oma töödega 2014. aasta sügisel New Yorgis toimuval Photoville festivalil, mille rahvusvahelisi fotograafe tutvustav programm hõlmab kahe nädala jooksul lisaks näitusele loenguprogramme, töötubasid ja esitlusi.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb sel nädalal Torinos, Baselis ja Martignys koos Baseli Kammerorkestri ja dirigent Paul McCreeshiga. Kontsert antakse 29. oktoobril Torino Lingotto keskuse Giovanni Agnelli nimelises kontserdisaalis, 31. oktoobril Baseli Stadt-Casino kontserdisaalis ja 1. novembril Martigny kultuurikeskuse Fondation Pierre Gianadda saalis.