Quantcast
Channel: Online uudised
Viewing all 889 articles
Browse latest View live

Eesti teatrid pälvisid Balti Teatrifestivalil viis auhinda

$
0
0

Kaunases lõppenud iga-aastasel Balti Teatrifestivalil, andis rahvusvaheline žürii kuuest auhinnast viis Eesti teatrite lavastustele.

Eestit esindasid seekord Tallinna Linnateater, Paavo Piigi „Keti lõpp“ Priit Võigemasti lavastuses, ja teater Vanemuine, Uku Uusbergi „Karjäär“ autori lavastuses.

Evelin Võigemast („Keti lõpp“) ja Robert Annus („Karjäär“) tunnistati parimaiks näitlejaiks, Paavo Piik sai dramaturgipreemia ja Marion Undusk („Keti lõpp“) kunstniku auhinna. Vanemuise teater pälvis žürii eripreemia mängulise eksperimentaalsuse eest lavastusega „Karjäär“.

Balti Teatri Festival on balti riikide algupärast dramaturgiat tutvustav festival, mis toimub igal aastal erinevas linnas – sel aastal võõrustas 24.-27. oktoobrini festivali Kaunase Riiklik Draamateater. Igast balti riigist on festivalile kutsutud kaks lavastust. Lisaks žüriiliikmele Peeter Raudsepale esindas Eestit viieliikmelises delegatsioonis teatrikriitik Jaak Allik, Eesti Etendusastuste Liidu tegevjuht Monika Larini, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Riina Oruaas ning Eesti Teatri Agentuuri dramaturg Heidi Aadma.


„Mandariinid" esilinastub Eesti kinodes

$
0
0

Alates 1. novembrist jõuab Eesti kinodesse Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid", milles löövad kaasa mõlema riigi näitlejad ja režissöörid.

Mängufilm jutustab sündmustest Abhaasia eesti külas 1992. aasta sügisel, mil abhaaslased sõdisid, et Gruusiast lahku lüüa. Põlisesse eestlaste külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, mandariini-istanduse omanik Markus (Elmo Nüganen), sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Ka Markus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui mandariinisaak on korjatud. Sõda jõuab külani, toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt ellujäänud abhaaslase ja grusiini. Nii satuvad ühe katuse alla kahe vastasleeri võitlejad.

Režissöör: Zaza Urušadze, ssades: Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Raivo Trass, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakašidze.

Lübecki Põhjamaade filmipäevadele valiti kuus Eesti filmi

$
0
0

Eesti täispikkadest mängufilmidest valiti sel aastal 55. korda toimuvale Lübecki Põhjamaade filmipäevadele Ilmar Raagi draama "Kertu", mis on 28. oktoobri seisuga eesti kinolevis kogunud juba 25 206 vaatajat.

Eesti filmidest linastub Lübeckis veel Heilikka Pikkovi dokumentaalfilm “Õlimäe õied”, Marianne Kõrveri portreefilm “Saare võimalikkusest”, Ivar Heinmaa “Tšernobõli samuraid” ning animafilmidest Priit Tenderi lastetükk “Mirjami rohelised täpid” ja Ülo Pikkovi eksperimentaalne “The End”.
Lübecki Põhjamaade filmipäevad, mida peeti esimest korda 1956. aastal, on üks pikema traditsiooniga ja esinduslikem filmifestival maailmas. Festival on pühendunud Põhjamaade ja Baltimaade filmidele. Igasügisene festival annab võimaluse tutvuda uute mängu-, dokumentaal- ja lühifilmidega Taani, Soome, Norra, Rootsi, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu filmikunstnikelt. Lisaks on festivalil mahukas laste- ja noortefilmide programm ning erinevatele teemadele, isiksustele, ajajärkudele või žanritele pühendatud retrospektiivide kava.

Loe reedel Sirpi!

$
0
0

Pahn on pahn

Kaarel Tarand

Umbes samal ajal, kui peaminister Ansip Brüsselis Euroopa kolleegidele multifilmi abil digitaalse majanduse voorustest ette kandis, leidis kodusel Toompeal riigikogu saalis aset poliitiline mõttevahetus järgmise aasta riigieelarve ainetel.

Venemaa fatvaa Krossi kohta?!

Jüri Saar

Suur naaber ei väsi meid ebameeldivalt üllatamast. Üks päev enne valimisi sai teatavaks, et Tallinna linnapea kandidaat Eerik-Niiles Kross on pandud üles Interpoli kodulehele kui isik, keda seoses toimepandud kuriteoga otsivad taga Venemaa õiguskaitseorganid. Katsed tuua valimistel sisse vene teemat näitasid selliste aktsioonide põhimõttelagedust, sest need lubasid mõjutada valimiste resultaati naaberriigi õiguskaitse- ja eriteenistustel. Kummaline seebiooper aga jätkub.

Gustav Suitsu õudusunenägu

Meelis Oidsalu

Nüblingi-Semperi mõlema lavastuse, nii „Ilona. Rosetta. Sue” kui ka „Kolme kuningriigi” ajaloolisus Eesti teatris seisneb selles, et NO99 toob nendega esimest korda Eesti ühiskonnakriitilisse teatrisse rahvusülese euroopluse teema: laval näeme eestlasi koos kongolase ja sakslaste ja veel kellegagi ühel ja samal tööturul võrdsetel alustel konkureerimas ja üksteiselt töökohti üle löömas, kusjuures meie oma Rasmus (Kaljujärv) ja Mirtel (Pohla) pole sellel laval eestlased, vaid eurooplased. Tõsi, Nüblingi eurooplus ei ole see eurooplus, millest Gustav Suits kunagi unistas, pigem on tegemist Suitsu õudusunenäoga.

Sebastian Nüblingi nüüdisaegne Euroopa on terase ja söe värdsigitis, mitte Gustav Suitsu unistatud ühine väärtusruum.

Teaduse kümnekordne kasv ja uus rahastamissüsteem

Senine teaduskorraldus ei sobinud suurte eesmärkide seadmiseks.

Indrek Reimand

Väljundite poolest on Eesti teadussüsteemi areng olnud edukas. Seda näitab rahvusvaheline võrdlus publitseerimise, patenteerimise, tsiteeritavuse, raamprogrammide edukuse ja ka erasektori T&A arengu osas. Selle peamiseks põhjuseks peetakse rahastamise kasvu kõrval tugevat kvaliteedikonkurssi põhiliste rahastamisotsuste tegemisel. Kuid kuigi tulemuste kasv on olnud väga hea, oleme oma näitajatelt ikka alla Euroopa keskmist – publitseerimises pisut, patenteerimises kõvasti.

SOTSIAALIA

Keha, vaimu ja isiksuse osa teadmiste loomisel – autoetnograafiast etnoloogiaprofessor Billy Ehniga

Jan Kaus: Pigem õiguse kui tõe poolt, Voltaire’i „Traktaat tolerantsusest”

TEATER

Sven Karja: Eesti teatraalid esimest korda Terni etenduskunstide festivalil

Tambet Kaugema: „Kuldse maski” kuldne sügis

ARHITEKTUUR

Villem Tomiste: Uue biennaali ootuses teise kataloogi sirvides

Mihkel Kunnus: Hiliseid uitmõtteid arhitektuurist ja biennaalist

MUUSIKA

Aare Tool: Lilje juhatab Tubina sümfooniaid

Anne Prommik: Tulev nihutab võimatuse piire

KUNST

Eha Komissarov: Kaamos. Eesti kaasaegne moekunst

Enn Lillemets: Impressionist Tartu öös, Ernst Tiido 100

Indrek Grigor: Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogu – kas juhtum või seiklus?

TEADUS

Toivo Maimets: Organismi transpordisüsteemid tõid Nobeli auhinna

KIRJANDUS

Arno Oja: Sümfoonia aegade kõlakojast, Helvi Jürisson. „Selle ilma kõlakojas

Janika Kronberg: Kaks meest – sündinud 1913

FILM

Jaak Lõhmus: Mälestusmärk Eesti esimese joonisfilmi kunstnikule

Joonas, filmijutt.blogspot.com: Populismikiri Peetrile

PÖFFil linastub 24 võõrkeelse filmi Oscari-kandidaati

$
0
0

Novembri keskel algava 17. Pimedate Ööde Filmifestivali programmis linastub 24 võõrkeelse Oscari auhinnale kandideerivat filmi. Kokku esitati 86. Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse filmi auhinnale rekordilised 76 linateost. Tugevate kandidaatide hulgast torkab näiteks silma PÖFFil Mexico Bronco nimelises eriprogrammis linastuv Mehhiko vägivallafilm „Heli“. Cannes’i festivalil parima režissööri auhinna pälvinud Escalante õõvastav film, mis paneb proovile ka kõvema närvikavaga vaataja.

Lähiriikide võõrkeelse Oscari nimel võistlevatest filmidest saab näha Läti režissööri Janis Nordsi „Ema, ma armastan sind“, mis tunnistati tänavusel Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil parimaks mängufilmiks. Eestist kandideeriv Veiko Õunpuu „Free range / Ballaad maailma heakskiitmisest“ PÖFFi programmi ei kuulu.

Tänavuse PÖFFi fookuses on Kanada filmid ning programmis on näiteks Louise Archambault filmi „Gabrielle“, mille nimiosas mängib haruldast Williamsi sündroomi põdev Gabrielle Marion-Rivard. Locarno filmifestivalil sai see tragikomöödia publiku preemia.

Põhjamaade suurim filmisündmus, Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival algab 15. novembril.

Nimekiri võõrkeelse Oscari kandidaatidest, mida PÖFFil näha saab:
Afganistan - Wajma, Afganistani armastuslugu / Wajma, An Afghan Love Story, rež. Barmak Akram
Argentina - Saksa arst / Wakolda, rež. Lucía Puenzo
Belgia - The Broken Circle Breakdown, rež. Felix Van Groeningen
Gruusia - Õitsenguaeg / In Bloom, rež. Nana Ekvtimishvili, Simon Groß
Holland – Borgman, rež. Alex van Warmerdam
Hongkong - Suurmeister / The Grandmaster, rež. Wong Kar Wai
Iraan - Möödanik / The Past, rež. Asghar Farhadi
Island - Hobustest ja inimestest / Of Horses and Men, rež. Benedikt Erlingsson
Itaalia - Kohutav ilu / The Great Beauty, rež. Paolo Sorrentino
Kambodzha - Puuduv pilt / The Missing Picture, rež. Rithy Panh
Kanada - Gabrielle, rež. Louise Archambault
Kazahstan - Vanamees / The Old Man, rež. Yermek Tursumov
Läti - Ema, ma armastan sind / Mother, I Love You, rež. Janis Nords
Mehhiko - Heli, rež. Amat Escalante
Palestiina - Omar, rež. Hany Abu-Assad
Rumeenia - Lapse poos / Child's Pose, rež. Calin Peter Netzer
Serbia - Ringid / Circles, rež. Srdan Golubovic
Singapur - Ilo Ilo, rež. Anthony Chen
Slovakkia - Minu tapjast koer / My Dog Killer, rež. Mira Fornay
Sloveenia - Klassivaenlane / Class Enemy, rež. Rok Biček
Tšaad - Grigris, rež. Mahamat Saleh Haroun
Tšiili - Gloria, rež. Sebastián Lelio
Ukraina - Paradjanov, rež. Serge Avedikian, Olena Fetisova
Ungari - Sõjapäevik / The Notebook, rež. János Szász

"Mandariinid" vaatas nädalavahetusel 5371 inimest

$
0
0

1. novembril kinodesse jõudnud Eesti-Gruusia koostööfilmi "Mandariinid" vaatas nädalavahetusel 5371 inimest üle Eesti. Film linastus Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Elvas, Valgas, Tapal, Viljandis, Märjamaal. Sel nädalal linastub "Mandariinid" 62. Mannheim-Heidelbergi rahvusvahelise filmifestivali võistlusprogrammis.

Varem on "Mandariinid" esilinastunud Gruusias, kus filmi on saatnud suur publikumenu. Samuti osales film Varssavi rahvusvahelisel filmifestivalil (ühel neljateistkümnest A-kategooria filmifestivalist maailmas), kus pälvis lisaks parima režissööri preemiale ka publiku auhinna.
"Mandariinid" on valitud ka maineka Palm Springsi rahvusvahelise filmifestivali (PSIFF) ametlikku programmi.

Koolinoorte maaelufilmide konkurss on täies hoos

$
0
0

Noorte- ja lastefilmide festivali "Just film" videokonkursile "Ükskord meie külas..." on esitatud juba 27 lühifilmi. Nende esitamiseks on jäänud veel veidi aega, sest viimane tähtaeg on 10. november.
"Noored on saatnud meile väga palju huvitavaid lühifilme ja videoid sellest, millisena nemad näevad elu maapiirkondades. Pilt, mis selle põhjal maaelust joonistub, on väga kirju ja huvitav," ütles "Just filmi"
tegevjuht Mikk Granström.
Konkursi parimad filmid jõuavad "Just film" festivali raames ka suurele ekraanile, samuti näitab neid ETV 2. Kuni 5minutilisi lühifilme saab konkursile esitada 10. novembrini 2013. Võidufilm ja publiku lemmik kuulutatakse välja "Just filmi" lõputseremoonial 23. novembril Solaris Kino Nokia saalis kell 18.30. Kõiki paremaid autoreid ootavad väärilised auhinnad, konkursi peaauhind on tahvelarvuti.

Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued koosseisud

$
0
0

Kultuurkapitali sihtkapitalide nõukogude uuendamine toimus seoses seniste nõukogude volituste tähtaja möödumisega.

Uued sihtkapitalide nõukogud

Kirjanduse sihtkapital: Kadri Haljamaa, Krista Kaer, Ilona Kivirähk, Krista Kumberg, Mart Orav, Kristiina Ross, Märt Väljataga.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital: Rael Artel, Maria Arusoo, Jaan Elken, Anu Liivak, Mare Mikof, Berit Teeäär, Kalle Toompere.

Arhitektuuri sihtkapital: Indrek Allmann, Ignar Fjuk, Eero Jürgenson, Kalle Komissarov, Raivo Kotov, Marika Lõoke, Sirle Salmistu.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital: Raimo Jõerand, Katrin Kissa, Rein Kotov, Marju Lepp, Heilika Pikkov, Andrus Raudsalu, Arvo Vilu.

Helikunsti sihtkapital: Peedu Kass, Madis Kolk, Marje Lohuaru, Toomas Olljum, Toomas Siitan, Virgo Sillamaa, Helena Tulve.

Näitekunsti sihtkapital: Hille Ermel, Kristiina Garancis, Andres Noormets, Külliki Saldre, Garmen Tabor, Tambet Tuisk, Reet Weidebaum.

Rahvakultuuri sihtkapital: Urvi Haasma, Marju Kõivupuu, Aarne Saluveer, Liivi Soova, Hirvo Surva, Kadri Tiis, Piret Õunapuu.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu koosseisu uuendati selle aasta veebruaris.

Koosseisude kinnitamisel lähtutakse põhimõttest, et rahaeraldusotsuseid teeksid sihtkapitalides üksnes valdkonnaeksperdid. Kultuurkapitali poolt välja kuulutatud konkursile laekus tähtajaks 137 kandidaati. Vastavalt kultuurkapitali seadusele kestavad nõukogude volitused kaks aastat.


Selgusid Tallinna IV illustratsioonitriennaali võitjad

$
0
0

Tallinna IV rahvusvahelise illustratsioonitriennaali „Pildi jõud“ peapreemia läks leedu kunstnikule Rimantas Roliale.

Žürii esimees Stasys Eidrigevicius kuulutas välja ka 10 võrdset tunnustust. Diplomi said Urmas Viik (Eesti), Ieva Babilaite-Ibelgauptiene (Leedu), Lina Žutaute (Leedu), Marta Ignerska (Poola), Stefanie Harjes (Saksamaa), Marika Maijala (Soome), Salla Savolainen (Soome), Hanne Bartholin (Taani), Svetlana Korotkova (Venemaa) ja Katya Tolstaja (Venemaa).

Auhinnasaajad valis rahvusvaheline žürii koosseisus Varvara Alay (Venemaa, eelmise triennaali Grand Prix), Anu Kalm (Eesti), Andris Vītoliņš (Läti), Stasys Eidrigevicius (Poola-Leedu) ja Virpi Talvitie (Soome).

Peapreemiaks on 1000 eurot, võimalus korraldada isikunäitus Tallinnas ja Piret Mildebergi skulptuur „Muusa“. 

Välja jagati ka hulk eripreemiaid. Eesti Kunstnike Liidu eripreemia sai Erika Kallasmaa Soomest, Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia läks Regina Lukk-Toomperele Eestist, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond auhindas Maria Mikhalskajat Venemaalt. Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, millega kaasneb isikunäituse korraldamine, pälvis Heiki Ernits.

Tallinna IV illustratsioonitriennaalil saab Rahvusraamatukogus näha Läänemere-äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö. Rahvusraamatukogu kõik näitusesaalid on 30. novembrini illustratsioonide päralt. Samuti on Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis avatud eelmise triennaali võitja Varvara Alay näitus. Tallinna Linnateatris eksponeeritakse aga Vera Pavlova isikunäitust, tema võitis 2003. aastal toimunud esimesel illustratsioonitriennaalil diplomi.

Triennaali peakorraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, korraldavad ka Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond. Illustratsioonitriennaali näituse Eesti kunstnike töid saab järgneval kolmel aastal näha mitmetes Eesti linnades ja samuti rahvusvahelistel näitustel.

Loe reedel Sirpi!

$
0
0

Tasakaalu ohvrid

Kaarel Tarand

Pole keeruline silme ette manada pilti vanaaegsetest kaaludest, nagu neid kasutati veel paarkümmend aastat tagasi poodideski, rääkimata turuletist või kooli füüsikaklassist. Korralikus kaaluvihtide komplektis oli hulgi suuremaid ja väiksemaid pomme, õhukeste liistakate või rõngasteni välja. Nendega timmiti kausside tasakaalu. Täiusliku tasakaalu saavutamiseks (kui jätta kõrvale tühjade kausside tasakaal) peab aina väiksemate raskustega peentööd tegema.

Umbes sedasama väidab Eesti valitsus end riigieelarvega tegevat. Lähemal vaatlemisel selgub siiski, et teeb küll, aga pahupidi.

 

Nikolai Danilevski biomütologiseeritud rahvuslus

Mihhail Lotman

Nikolai Danilevski „Venemaa ja Euroopa” on jõudnud Eesti lugejani suure hilinemisega. Omal ajal mõjuka teosena – näiteks Dostojevski nimetas seda iga venelase öökapiraamatuks (nastol’naja kniga) – pakkus see paljudele autoritele mõtteainet ning oli nii liberaalide kui konservatiivide kriitika objekt.

 

Kuidas on sõda siis, kui ta paistab kõrvalt

Donald Tomberg Eesti-Gruusia mängufilmist „Mandariinid”: „Mandariine” ei anna väga kergesti kokku võtta sõnadega, et vaenlasedki leiavad teineteises inimpalge või et sõda on ebainimlik, kuigi sõdivad ikkagi ju inimesed. Ehkki need motiivid on ju kõik olemas ja selgelt esil. Näeme, kuigi seegi kõlab trafaretselt, inimlikkuse ja sõja põrkumist. Küsimus ja ilmselt ka peamine on see, kas sõda murrab, neelab alla inimlikkuse.”

 

Kultuurihooaeg rahvusringhäälingus: täiel häälel, kuid pilditu

Veiko Märka

Alanud hooaeg tõi ERRi Vikerraadiosse kaks huvitavat ja mõnes mõttes vastandlikku kultuurisaadet: „Luulelahingu” ja „Ahjualuse”. Kuivõrd esimene on eetris olnud vaid korra ja teine kaks, saab neist rääkida peamiselt idee tasandil.

 

KUNST Andri Ksenofontov: Üraski laul – Peeter Lauritsa näitus Vaala galeriis

Kadri Rood: 15aastane Kiasma lööb uute ja vanade hittidega

 

TEADUS Tiit Kallaste: Kliimapoliitika suurfoorum

Peeter Olesk: Ilmalugu

 

MUUSIKA Kerri Kotta: Vanemuise kodustatud „Rehepapp” – nauditav, kuid siiski kompromiss

Märt-Matis Lill: Okste praksumisest, lehesahinast ... ja Stockhausenist

 

TEATER Iiris Viirpalu: Füüsilise teatri kirjud puremised – kompanii Nii „Pure mind”

Jaak Allik: Jälle Eesti võit! Kaunases korraldatud Balti teatrifestivali kuuest auhinnast tuli koguni viis Eestisse

 

KIRJANDUS Albert Camus 100 – Ilmar Vene: Suur süüdlane

 

ARHITEKTUUR Karin Bachmann: Äärelinnastumine Tartu moodi, muuseum Raadil on linnasüdamest kaugel ainult psühhogeograafilisel kaardil.

Margus Kiis: Olematu Raadi kultuurilinnak ja olemas tühermaa

 

FILM Mathura: Elu üks ja ainuke armastus

MEEDIA Mart Soidro: „Stereo”“, „Ärapanija” ja „Mis? Kus? Millal?” laupäeva õhtu Kanal 2s: vaht, mis väsitab

 

 

ERR avas kultuuriportaali

$
0
0

Rahvusringhääling avas täna kultuuriportaali, mis hakkab vahendama kultuurisündmusi sõnas ja pildis arvustuste, kommentaaride, intervjuude, reportaažide, arvamusavalduste, soovituste ja uudiste kujul.

Loodud kultuuriportaal teeb koostööd SA Kultuurileht väljaannetega.

Kultuuriportaali peatoimetaja on Valner Valme, lisaks töötavad kultuurportaalis Mari Kartau, Tõnu Pedaru ja Igor Garšnek.

http://kultuur.err.ee/

Külalisorkester Moskvast

$
0
0

Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkestri annab oma kunstilise juhi ja peadirigendi Juri Simonovi käe all laupäeval, 17. novembril kl 19 kontserdi Estonia kontserdisaalis. Esitatakse Mihhail Glinka „Valss-fantaasia”, Sergei Rahmaninov II kontsert klaverile ja orkestrile (solist Jekaterina Metšetina) ning Pjotr Tšaikovski VI sümfoonia.

Moskva FSO tähistas 2011. aastal 60. Tegevusaastat ja on selle ajaga sümfoonikute maailmas tõusnud juhtivale kohale. Eelnenud kümnenditel on orkester andnud üle 5500 kontserdi rohkem kui 50 riigis. Esinetud on maailma parimates kontserdisaalides, prestiižikatel festivalidel Vene- ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad kaasmaalastest dirigendid kui ka paljud suured maestrod välismaalt. 1962. aastal dirigeeris oma Moskva külastuse ajal orkestrit Igor Stravinski.
Eri aegadel on orkestri ees esinenud peaaegu kõik XX sajandi teise poole – XXI sajandi alguse suurimad solistid nagu A. Rubinštein, I. Stern, Y. Menuhin, G. Gould, M. Pollini, A.-B. Michelangeli, S. Richter, E. Gilels, D. Oistrahh, L. Kogan, M. Rostropovitš, R. Kerner, N. Starkman, V. Krainev, N. Petrov, V. Tretjakov, J. Bašmet, E. Virsaladze, D. Matsujev, N. Luganski, M. Vengerov, N. Gutman, A. Knjazev ja kümned teised tippinterpreedid. 
Orkestri ajalukku mahub 300 heliplaadi ja CD salvestust, millest paljud on saanud kõrgemaid rahvusvahelisi auhindu. 2001. aastal arvasid kriitikud kollektiivi Moskva orkestrite kolme parima hulka.
Ainuüksi viimasel hooajal andis orkester kontserte Prantsusmaal, Hongkongis, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Saksamaal, Sloveenias, Horvaatias, Poolas, Leedus, Suurbritannias, Hispaanias.  „Milline imeline orkester on Moskva filharmoonial! Ja veel nii noor! Orkestri kõla oli täisvereliselt luksuslik – keelpillide hämmastavalt soe toon, laulvad puu- ning tugevad ja meeletud vaskpuhkpillid ja jäljendamatud löökpillid …” kirjutas orkestri külalisesinemise ajal 2008. aastal Suurbritannias kriitik Bob Briggs.

Jekaterina Metšetina on üks tänapäeva andekamaid noori pianiste. Esineb Venemaa ja Euroopa parimate orkestrite ees. Tal on olnud õnn töötada koos suurte kaasaegsete muusikutega.
Jekaterina karjäär läbi konkursside on olnud edukas. Juba kümneaastaselt võitis ta grand prix Veronas konkursil Mozarti auhinnale. 13aastaselt sai ta Moskvas Chopini- nimelise noorte pianistide konkursi laureaadiks, 16selt Bolzanos rahvusvahelise Busoni-nimelise noorimaks laureaadiks, järgnesid II koht 1999. a Épinalis ja 2002. a Viotti-nimelisel konkursil Vercellis ning esikoht 2003 Pinerolos ja 2004 Cincinnatis.   
Metšetina pianistikarjääris on olulist rolli mänginud kolm väljapaistvat muusikut: viiuldaja ja dirigent Vladimir Spivakov, tšellist ja dirigent Mstislav Rostropovitš ning helilooja Rodion Štšedrin. Kui Štšedrin kuulis esimest korda Jekaterina mängu, usaldas ta just temale oma VI klaverikontserdi maailmaesiettekande. Metšetina on mänginud tema uusimaid teoseid Moskvas ja Amsterdamis. „Tänu nendele kohtumistele hakkasin oma elukutsesse hoopis teistmoodi suhtuma, iga selline kontsert on olnud mulle suursündmus, mis jääb meelde kogu eluks,” ütleb pianist. Tema esinemisi on salvestatud raadios ja Venemaa telekanalites, samuti USAs, Itaalias, Jaapanis, Brasiilias, Kuveidis. 2005. aastal andis Belgia firma Fuga Libera välja tema esimese sooloplaadi Rahmaninovi teostega.

 

Täna algab EXPO Milano 2015 Eesti paviljoni konkursi tööde näitus

$
0
0

Tänasest on Tallinnas Viru Keskuse aatriumis avatud 2015. aastal Milanos toimuva EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni idee-, arhitektuuri- ja sisekujunduskonkursi tööde näitus.

Näitusel on välja pandud kõik konkursile esitatud 14 tööd makettidena, mille juures on ka selgitused tööde ideelahenduste kohta koos videoklippidega. Konkursist võtavad osa arhitektuuri, reklaami ja loometegevusega seotud ettevõtteid, osalemise tähtaeg oli 31. oktoober ja võitja kuulutatakse välja 20. novembril kell 15 Viru Keskuse aatriumis. Konkursi žüriisse kuuluvad arhitektid Peeter Pere ja Raivo Kotov, sisearhitekt Janno Roos, disainer ja loovjuht Asko Künnap, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ning EXPO Milano 2015 Eesti esinduse projektijuht Andres Kask, žürii esimees on EASi juhatuse liige Martin Hirvoja.

Maailmanäitus toimub 2015. aasta 1. maist 31. oktoobrini Milanos. EXPO seekordseks peateemaks on toit kui eluks vajalik energiaallikas, rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. Eestile on EXPOl broneeritud 1010-ruutmeetrine ala, mille leiab idapoolsest sissepääsust teisena. Eesti naabriteks EXPO-l on Omaani ja Venemaa paviljonid.

EXPO on riikidevaheline maailmanäitus, mis toimub iga viie aasta tagant ja kestab kuus kuud. Eesti on sel sajandil osalenud 2000. aastal Hannoveri EXPO-l ning 2010. aastal Shanghai EXPO-l. Näitus jääb Viru Keskuse aatriumis avatuks kuni 21. novembrini ja alates 22. novembrist kuni 5. detsembrini on see välja pandud Tartus Tasku keskuse aatriumis.

Konkursi töödega on võimalik ka tutvuda internetis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

Eesti filmid linastuvad Saksamaal

$
0
0

12.-15. novembrini näidatakse Saksamaa neljas suuremas linnas eesti filme. Lisaks Andres Maimiku ja Rain Tolgi 2012. aastal valminud komöödiale "Umbkotid", on programmis veel saksa publikule vaatamiseks Triin Ruumeti lühifilm "Puberteet", Moonika Siimetsa "Oled see sina?", Hardi Keerutaja "95" ning Erik Hans Sepa film "Külaline".


Filme näidatakse Bremenis, Kielis ja Hamburgis, tuur lõppeb 15. novembril Berliinis. Kõikides linnades on publikuga kohtumas autoritest Andres Maimik, Rain Tolk ja Hardi Keerutaja.

Filmipäevade programmi koostaja on Infobalti juhatuse Eesti esindaja Kirstiina Jessen. Infobalt tegeleb Balti riikide kultuuri vahendamisega Saksamaale. Traditsioonile hakata iga aasta novembris Saksamaa neljas linnas korraldama eesti filmi õhtuid pandi alus 2012. aastal.

Eelmisel aastal oli programmis Mati Põldre 1992. aastal valminud film "Need vanad armastuskirjad" ning Balti filmi- ja meediakooli tudengite lühifilmid.

Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine

$
0
0

Eesti Meestelaulu Selts korraldas laupäeval, 9.novembril Tallinna Tehnikaülikooli aulas üle-eestilise meeskooride võistulaulmise, millega tähistati ühtlasi maestro Gustav Ernesaksa 105. sünniaastapäeva ja Eesti Meestelaulu Seltsi 25. sünnipäeva.

Kolmes kategoorias osales 16 meeskoori, kes esitasid 10-15 minutilise kava. Kohustusliku lauluna tuli A-kategoorias ette kanda Ester Mägi „Üks hetk”, B-kategoorias A. Kunileiu ja L. Koidula „Sind surmani” ning C-kategoorias  K. A. Hermanni ja M. Veske „Ilus oled, isamaa”. Esinejad salvestas Klassikaraadio.

Võistulaulmist hindas rahvusvahelises žüriis kolm  tuntud koorijuhti: Robert Sund Rootsist, Juha Holma Soomest ja Ivars Cinkuss Lätist. A-kategoorias tuli võitjaks Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis; B-kategoorias Haaslava Meeskoor, dirigent Kalev Lindal ning C-kategoorias Saaremaa Meeskoor SÜM, dirigendid Mari Ausmees ja Ester Soe. Parimaid autasustati diplomi ja rahalise preemiaga.

Žürii esimees, kauaaegne Rootsi vanima ja kuulsaima meeskoori Orphei Drängar dirigent Robert Sund tõstis esile A-kategooria meeskooride kõrget kunstilist taset ja võistulaulmise rahvusvahelisel tasemel korraldust. Ka maestro Kuno Areng nõustus žürii arvamusega, et meie tippmeeskoorid üllatasid oma muusikalise sõnumiga, mis tekitas hea kontakti lauljate ja kuulajate vahel. Samuti rõhutas meie kogenuim koorijuht dirigentide väga head tööd kooride võistulaulmiseks ettevalmistamisel.

Esimene Eesti meeskooride võistulaulmine korraldati juba 1936. aasta 27. juunil Tallinnas. Siis osales neli meeskoori ja võitjaks tuli Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoor Gustav Ernesaksa juhatusel. Eesti Meestelaulu Selts korraldab Eesti meeskooride võistulaulmisi iga viie aasta järel.


Ilmar Raagi "Kertu" võitis taas publikupreemia

$
0
0

Eile, 17. novembril jagati Prantsusmaal toimunud Arrasi Rahvusvahelisel Filmifestivalil jagati  auhindu ning Ilmar Raagi film "Kertu" pälvis publikuauhinna, millega kaasneb ka 4000 euro suurune toetus flmi levitamiseks Prantsusmaa kinolevis.

Novembri alguses võitis "Kertu" publikupreemia ka Lübecki Põhjamaade Filmipäevadelt, mis toimusid sellel aastal 55. korda. Lisaks on "Kertu" valitud Poola filmifestivalile Camerimage ning Tbilisi, Tromsø
ja Göterborgi rahvusvaheliste filmifestivalide programmidesse. "Kertu" kandideerib ka Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil Heave(i)n Eesti Filmi auhinnale.

Eestis on 18. novembri seisuga "Kertut"  vaatamas käinud 37 125 inimest, mis teeb "Kertust" hetkel käesoleva aasta vaadatuima eesti filmi.

http://www.arrasfilmfestival.com

Rakvere Teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

$
0
0

Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki andis teisipäeval Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.

Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: "köök/keittiö" (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, "Kullervo" (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja "Petroskoi" (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.
Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust "Tuulte pöörises" (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust „Petroskoi“  mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko "Kullervo" külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud "köök/keittiöt“ on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes.
Kolme Teatri Koostööprojekti ühiseks teemaks on oma ja võõraga suhestumine, selle head ja halvad küljed. Lisaks ühisele teemale jagavad teatrid omavahel ka näitlejaid. Hannu Salminen Vanha Jukost ja Antti Mankonen Telakkast teevad kaasa lavastuses "köök/keittiö", Rakvere Teatri näitlejad Mait Joorits ja Erni Kask osalevad vastavalt Telakka lavastuses "Petroskoi" ja Vanha Juko lavastuses "Kullervo".
Rakvere Teatri poolt võttis preemia vastu rahvusvaheliste suhete koordinaator Erni Kask. preemia on varasematel aastatel pälvinud näiteks sellised legendaarsed Soome näitlejad nagu Seela Sella ja Tea Ista, lavastaja Mikko Roiha, näitekirjanik Ari-Pekka Lahti  ja paljud teised. Preemia rahaline suurus on 15 000 eurot, mis jagatakse laureaatide vahel võrdselt.

Crítica | In Bloom

In Bloom

DOS CHICAS CONTRA SU ENTORNO

crítica de In Bloom | Grzeli nateli dgeebi, Nana Ekvtimishvili & Simon Groß, 2013

La gran triunfadora en el festival de cine de Sarajevo este año ha sido esta película georgiana dirigida a cuatro manos por la debutante Nana Ekvtimishvili y por su colaborador previo Simon Groß, y lo cierto es que tal éxito venía ya apuntado por el que había cosechado en varios festivales internacionales. En efecto, In Bloom (Grzeli nateli dgeebi, 2013) ya fue premiada, por ejemplo, en la Berlinale o en el festival de Hong Kong, por lo que a priori partía con más bagaje y confianza que los de otras participantes que se estrenaban en la capital bosnia. Aunque, por otro lado, podía tener la desventaja de ser la primera producción de su país incluida en la selección competitiva de este certamen balcánico, enfrentándose a otras producciones de la zona con las que el público y el jurado podían estar más familiarizados. En cualquier caso, menciono estas peculiaridades externas para adelantar ya que estamos ante una película distinta a las demás que competían en el recién clausurado festival, aunque tal diferencia se debe sobre todo al hecho de saber contar una historia de principio a fin con criterio y coherencia. Y es que este requisito estándar era incumplido en mayor o menor grado por todas las demás contendientes, por lo que cabe pensar que a veces el cine evoluciona y sus creadores intentan innovar olvidándose de cualidades más tradicionales y esforzadas que al fin y al cabo son las que el espectador más aprecia, sea cualquiera que acuda a una sala de cine, sea el encargado de juzgar oficialmente la película.
Dicho esto, procede ahora resumir la historia que nos cuenta In Bloom, para comprobar efectivamente por qué la misma funciona. Pues bien, aquella gira en torno a la pérdida de la infancia de dos jóvenes adolescentes que viven en el Tbilisi de 1992. Una se llama Eka, es más bajita y tímida pero tiene una oscuridad en la mirada y una determinación que la convierten incluso en un personaje más valiente que su amiga Natia, una chica más atractiva pero más dubitativa. Ambas pasan su tiempo juntas en clase, fuera en la calle o bajo el techo de sus conflictivas familias, siendo el padre de una un borracho y el de la otra un prisionero ausente. Este último elemento nos indica pues que estamos en un contexto de guerra, con lo que ello conlleva en términos de opresión y carencias, siendo otro detalle significativo al respecto el racionamiento del pan que deben recoger Eka y Natia junto con otros muchos habitantes impacientes de la ruinosa ciudad. Además de estas penurias y de las rencillas de sus respectivas familias, las dos chicas deberán enfrentarse a los primeros amores y celos, pero sin que con ello la trama derive hacia un romance irrealista que le quitaría verosimilitud y seriedad a la difícil situación que se está viviendo.

In Bloom

Esta última es ilustrada por lo demás con una hosca fotografía en tonos sepia, remarcando la pintura decaída de las paredes o la tela descolorida de las vestimentas, pero proporcionando igualmente una atmósfera otoñal a esta historia de crecimiento hacia la mayoría de edad que, sin embargo y debido a las circunstancias, se precipita hacia una madurez prematura y se salta su etapa más primaveral. Dicho de otra manera, las chicas no tienen realmente tiempo para disfrutar, aprender y enamorarse como harían otras chicas de su edad en otro tiempo y lugar. En vez de ello deben aprender a sobrevivir, importando más su dignidad y su carácter que lo que puedan enseñarles en la escuela (como queda patente en una escena en la que todos huyen de clase), y debiendo hacer frente a las seducciones de los hombres de una manera pragmática y no siempre meditada y realmente querida (como queda manifiesto en el noviazgo de Natia). Otro detalle en este sentido es el de una pistola que consigue Natia y que le da a Eka para defenderse de unos chicos que la molestan en la calle. Después esta pistola tendrá otros usos más relevantes para la trama y sobre todo servirá para recordarnos la violencia que se está sufriendo no muy lejos de allí y cómo debe reaccionarse ante ella. Pues, efectivamente, durante todo el metraje no hay ninguna escena bélica, ningún bombardeo, arresto u otro acto de guerra, pero elementos como esa pistola u otros como la presencia puntual de un militar nos recuerdan constantemente lo que está pasando.
In Bloom

Gracias a ello la narrativa mantiene una tensión subrepticia que estalla ocasionalmente, y que contagia los diversos niveles y decorados en que la misma se desarrolla. De esta manera los directores saben hilar con paciencia pero también con ritmo los distintos rasgos y conflictos de los personajes. Hay una escena tardía en el metraje, quizás la más arriesgada y a la vez sugerente y memorable de todo el filme, en que Eka realiza un baile completo, en un solo plano y al son de una música en vivo, mientras Natia y otros miembros familiares cercanos la observan en vilo. Es una escena que sin diálogos nos está diciendo mucho de las protagonistas, evidentemente sobre Eka pero también sobre Natia por la mirada de admiración pero también de recelo que dirige a su amiga. Y además es probablemente la escena que terminó de convencer al jurado en Sarajevo para otorgar igualmente un premio a las dos actrices que las interpretan, para más mérito en su primer papel en la gran pantalla: Lika Babluani y Mariam Bokeria.
Este último dato muestra como otro de los aciertos del largometraje es su trabajo con los actores, la mayoría de ellos niños de una generación posterior a la guerra civil que sin embargo actúan con plena credibilidad y sentimiento. Y por terminar de enumerar las cualidades de In Bloom, destacan sus inteligentemente aprovechados valores de producción (algo que también es infrecuente en este tipo de certámenes) y su ajustada planificación de cámara, con planos duraderos ricos en detalle y movimiento. Con todo, para concluir en una nota menos entusiasta, hay que advertir que no hay que sobredimensionar las cualidades enumeradas. Quizás hemos pecado de ello en gran parte de este texto, pero lo hemos hecho con el propósito inicial de contraponer los aciertos de In Bloom a los que faltan en otras películas más originales pero más irregulares. La de Ekvtimishvili y Groß no es especialmente llamativa visualmente ni su narrativa nos cuenta algo realmente novedoso, y tiene algunos momentos del metraje un poco más torpes donde el interés decae. Lo importante sin embargo es que la mayoría del tiempo tal interés se mantiene gracias a todo lo dicho. ★★★★★
Ignacio Navarro.
enviado especial a Bosnia y Herzegovina | crítico cinematográfico.

Georgia, 2013. Directores: Nana Ekvtimishvili & Simon Groß. Guion: Nana Ekvtimishvili. Productora: Indiz Film UG / Arizona Productions / Polare film LLC. Fotografía: Oleg Mutu. Montaje: Stefan Stabenow. Intérpretes: Lika Babluani, Mariam Bokeria, Zurab Gogaladze, Data Zakareishvili, Ana Nijaradze. Presentación oficial: Berlinale 2013.

In Bloom poster
Votar esta anotación en Bitácoras.com
 
 
 
 
 
 
 
 
1 de 4
 

Lahkus Okupatsioonide Muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso

$
0
0

Okupatsioonide Muuseum teatab kurbusega, et 18. novembril lahkus muuseumi asutaja Olga Kistler-Ritso.


Olga Kistler–Ritso sündis 26. juunil 1920. aastal Ukrainas. Ta käis koolis Tallinnas ning lõpetas 1944. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1944. aasta sügisel põgenes Olga Saksamaale, kus töötas põgenikelaagris silma- ja lastearstina. 1949. aastal emigreerus Olga Ameerika Ühendriikidesse, kus tal õnnestus sihikindla töö tulemusena avada oma silmakirurgia praksis.
Dr. Olga Kistler–Ritso oli oma eriala tunnustatud spetsialist.

Olga hoidis end Eestis toimuvaga pidevalt kursis. Esimest korda pärast Eestist lahkumist külastas ta oma kodumaad ja lähedasi 1976. aastal. 1990. aastatel tekkis perekond Kistleril soov Eesti heaks midagi teha. 1998. aastal loodi nii Ameerika Ühendriikides kui Eestis Kistler–Ritso Sihtasutus Eesti lähiajaloo uurimiseks ning sündis idee asutada muuseum.

Okupatsioonide Muuseum avati juulis 2003. Okupatsioonide Muuseum on eriline, kuna on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis ning selle rajamist finantseeriti ainult eraannetuse toel.

Olga Kistler-Ritso oli lahkudes 93-aastane ning elas koos abikaasaga Redmondis, Washingtoni osariigis. Sihtasutuse juhtimise andis Olga üle oma tütrele Sylvia Thompsonile.

Kistler-Ritso Sihtasutus toetab ka Stanfordi Ülikooli Raamatukogu Balti õpingute programmi, mille eesmärk on tegeleda Baltikumi materjali kogumisega, tutvustada Baltikumi temaatikat USA-s ning teha koostööd Okupatsioonide Muuseumiga.

Okupatsioonide Muuseumis on avatud näitus “Olga Kistler-Ritso – naine, kes kinkis Eestile muuseumi”, mis annab ülevaate muuseumi asutaja elust. Näitusega saab tutvuda ka muuseumi koduleheküljel  www.okupatsioon.ee. Stanfordi Ülikooli Raamatukogu juhtimisel on valminud ka samanimeline intervjuufilm: www.stanford.edu/~dondavis/temp-ebs.htm.

Algab Tallinna I Valgusbiennaal

$
0
0


24. novembrist 1. detsembrini löövad Tallinna südalinnas särama kümned valgustusinstallatsioonid ning toimub hulgaliselt näitusi ja töötubasid – rahvusvaheliste ja kodumaiste professionaalide koostöös näeb ilmavalgust Tallinna I Valgusbiennaal.

Kõige värskema, jooksvalt täieneva ajakava koos fotode ja tippkunstnike tööde näidistega leiab meie kodulehelt www.valgusbiennaal.ee ning Facebookist https://www.facebook.com/lightbiennale.

Konrad Mäe preemia Enn Põldroosile

$
0
0

Žürii otsutas 2013. aasta Konrad Mäe preemia ja medali omistada maalikunstnik Enn Põldroosile isikunäituste „Credo“ Tartu Kunstimuuseumis „Alfa ja Oomega“ Tallinna Kunstihoone galeriis ning näituse „Enn Põldroos. Kaasteelised“ Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis eest.

Žüriisse kuulusid Jaan Elken ja Tiiu Pallo-Vaik Eesti Maalikunstnike Liidust, Anu Liivak ja Andreas Trossek Eesti Kultuurkapitalist, Elin Kard ja Vano Allsalu Eesti Kunstnike Liidust

Konrad Mäe preemia antakse välja maalikunsti teose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti. Maalikunsti teos käesoleva preemia statuudi tähenduses on polükroomne mittetiražeeritav, põhiomaduselt mitteruumiline kunstiline objekt. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiasaajate hulgas on aastate jooksul olnud Olga Terri, Lembit Sarapuu, Kristiina Kaasik, Toomas Vint, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Valeri Vinogradov, Aili Vint, Olev Subbi, Sirje Runge, Jüri Arrak, Peeter Allik, Jaan Toomik, Lola Liivat, Andres Tolts, Uno Roosvalt, Kaido Ole, Laurentsius & A.D., Erki Kasemets, Alice Kask, August Künnapu ja paljud teised.

Tänavu antakse preemiat välja 34. korda. Käesoleval aastal esitati Konrad Mäe preemia nominentideks Merike Estna (1980) vaimukate ja mänguliste maali-installatsioonide loomise eest, Enno Hallek (1931) ühisnäituse eest koos Andres Toltsi ja Leonhard Lapiniga Berliini Werkstattgalerie´s, Ilmar Kruusamäe (1957) isikunäituste eest Tartu Kunstimajas, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Kärdla Kultuurikeskuses ning Kursi koolkonna 25. aastapäeva tähistava näituse korraldamise eest Vaal galeriis, Rauno Thomas Moss (1977) isikunäituste eest Tallinna Linnagaleriis ja Tartu Kunstimajas, Enn Põldroos (1933) isikunäituste eest Tartu Kunstimuuseumis ja Tallinna Kunstihoone galeriis ning Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis, Tõnis Saadoja (1980) Teater NO99 laemaali ja aastatepikkuse kaalukaid teoseid ning isikunäitusi hõlmava näitusetegevuse eest.

Konrad Mäe medalit ja rahalist preemiat, mille väärtus on 3200 eurot, annavad traditsiooniliselt välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Preemia kätteandmine Enn Põldroosile žürii liikmete poolt toimus 22. novembril kunstniku kodus Viljandimaal.



Viewing all 889 articles
Browse latest View live