Pimedate Ööde Filmifestivali programmi lisati suure publikuhuvi tõttu kolm lisaseanssi. Viimast korda on võimalik vaadata publikult sooja vastuvõtu saanud filme „The Broken Circle Breakdown“ ja „Veel kolm pulma“ ning Euroopa esilinastusena kavva lisatud linateost „Vana poiss“.

Festivali viimaseks päevaks said lisaseansi kaks selle aasta publiku suurt lemmikut. „The Broken Circle Breakdown“, mis on kindlasti üks peamisi kandidaate ka tänavuse parima Euroopa filmi tiitlile ja tõeline vitamiinilaks „Veel kolm pulma“.

VANA POISS / OLD BOY (USA) – 27. november kell 19, vaata kavast
THE BROKEN CIRCLE BREAKDOWN (Belgia) – 01. detsember kell 18, vaata kavast
VEEL KOLM PULMA / THREE MANY WEDDINGS (Hispaania) – 01. detsember kell 19.30, Coca Cola Plaza, vaata kavast
Lisaseansi saanud filmide kõrval jagub pileteid veel teistelegi Euroopas auhinnatud linateostele, mis 17. PÖFFi raames sel nädalal viimaseid kordi linastuvad. Nende hulgas näiteks Kuldgloobuse ja Oscari võitja Alexander Payne’i kuues mängufilm „Nebraska“. Samuti nii Tartus kui Tallinnas veel ühe korra näitamisele tulev vendade Ethan ja Joel Coeni meistriteos „Llewyn Davise ballaad“, mis pärjati tänavu Cannes’is žürii peapreemiaga.

NEBRASKA (USA) – 29. november kell 19.00, vaata kavast
LLEWYN DAVISE BALLAAD / INSIDE LLEWYN DAVIS (USA / Prantsusmaa) – 28. november kell 21.30 ja 01. detsember kell 22, vaata kavast

Just Filmi videokonkursi võitis Tõlliste noorte film "Elu võimalikkusest maal."

Kokku laekus Pimedate Ööde Filmifestivali ja põllumajandusministeeriumi korraldatud konkursile üle 50 filmi. Videokonkurss kestis ligi kolm kuud ja selle jooksul laekus üle 50 filmi. Viieliikmeline žürii valis parimaks tööks Tõlliste noorte (autor Tõlliste video- ja fotoring) lühifilmi „Elu võimalikkusest maal“, ära mainiti veel filmid „Mahlategu“ (autor Linda Nõmmik), „Ükskord meie külas“ (autor Hans-Johannes Kallis)  ja „Samal ajal, külas“ (autor Ardi Raamets). Publiku lemmikuks valiti Delfi portaalis Heimtali Põhikooli kooliraadio „Mõisa Hääl“ lühifilm „Maale …“ . Parim film sai nädalavahetusel Tallinnas Solarise Kinos toimunud konkursi lõputseremoonial auhinnaks tahvelarvuti.
Just Film korraldas sel sügisel konkursi läbiviimiseks ligi 40 filmitegemise töötuba Eesti maapiirkondade koolides. Kõiki filme saab näha Eesti elu portaalis.
 

25. novembril viibis Tallinnas töövisiidil meie ajastu teatri suurkuju Robert Wilson, et ette valmistada muusikateatrietendust koostöös Eesti muusika maailmamehe Arvo Pärdiga.

Robert Wilsonit peetakse avangardteatri üheks peamiseks alusepanijaks, ta on püsinud rahvusvahelise teatriareeni tipus alates läbimurdeteosest „Einstein on the Beach” (koos Philip Glassiga, 1976).

Koostööprojekti esiettekanded leiavad aset Noblessneri Valukojas 12. – 15. mail 2015, esitajaiks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, näitlejad. Ettevõtmise muusikajuht ja dirigent on Tõnu Kaljuste.

Robert Wilson külastas koos Arvo Pärdi ja Tõnu Kaljustega Noblessneri Valukoda ja osales töökoosolekutel, kus suurprojekti sündi arutas mitmest riigist saabunud korraldav meeskond. Töökoosolekuks kujunes ka Robert Wilsoni käik Arvo Pärdi Keskusse Laulasmaal, kus Wilsoni ja ta kolleegidega pidasid nõu Arvo ja Nora Pärt koos keskuse töötajatega.

2015. aastal toimuvatele esietendustele on kavandatud järgnema produktsiooni ning selles osalevate Eesti kollektiivide ringreisid mitmele nimekale Euroopa festivalile, suurprojekti kaastellijatele. Produktsioon sünnib rahvusvahelises partnerluses, Eesti poolelt on eestvedajaks Eesti Kontsert.

Neljapäeval, 28. novembril algab 18. festival „Jõulujazz”, mille peaesinejad on kaks Grammy auhinda võitnud vokaalansambel New York Voices, erilise häälega USA lauljatar Krystle Warren ja Iisraeli karismaatiline noor pianist Shai Maestro. Festivalil esinevad Eesti, Soome, Poola, Rootsi, Iisraeli, Austria, Ungari, Palestiina ja USA muusikud. Ees ootavad „Jõulujazzi” kolmkümmend põnevat ja emotsioonirikast kontserti Tallinnas, Pärnus, Tartus, Viljandis, Haapsalus, Narvas ja Kuressaares, mis toovad valgust pimedatesse talveõhtutesse.

„ Jõulujazzi” avab Poola jazzi sarmikas esileedi Aga Zaryan, kontserdiga teeb ta kummarduse kahele legendaarsele jazzilauljale – Nina Simone’ile ja Abbey Lincolnile. Kontserti saab otseülekandes jälgida Delfi portaalis. Festivali oodatuim kontsert on USA ja Eesti muusikute ühisprojekt, kus maailma parimaid vokaalansambleid New York Voices kohtub meie tippmuusikutest koosneva Estonian Dream Big Bandiga. New Yorgi nelikuga liitub üheks lauluks ka meie Estonian Voices. Eesti muusikasõbrad on märganud Krystle Warreni eriliselt hingestatud muusikat, sest Kumu kontsert on välja müüdud. Shai Maestro oma trioga lõpetab värske albumi „A Road to Ithaca” esitlusturnee festivalil „Jõulujazz”.
 Eesti muusikud pakuvad põnevaid värskeid kontserdikavu. Eesti armastatud saksofonist Raivo Tafenau tähistab koos arvukate sõpradega oma 50. sünnipäeva kümne kontserdiga mitmel pool Eestis. Pianist ja helilooja Kristjan Randalu esineb koos keelpillikvartetiga Prezioso. Jaak Lutsoja kvintett ja Norras elav lauljatar Kersti Ala-Murr esitavad Argentiina võrratu tangomeistri Astor Piazzolla muusikat. Kristjan Mazurtšaki Põhjala reisid on andnud uut inspiratsiooni maagiliseks audiovisuaalseks kontserdiks „Saladuslik Põhjala”. Rebecca Kontus kutsub  oma lauludega „Jõuludeks koju“. Weekend Guitar Trio lõpetab ansambli 20. tegevusaasta koos draamanäitlejate kitarrikvintetiga kodusel Eesti Draamateatri laval. Eesti unustamatu laulumeistri Arne Oidi 85. sünniaastapäeva tähistab kontsert „Laululinnuhaldjas”. Laulud nii suurtele kui väikestele kõlavad Eesti Raadio laululaste, Püha Miikaeli Poistekoori ettevalmistuskoori, Maarja-Liis Ilusa, Marten Kuninga ning Siim Aimla ansambli esituses.
Rahvusvahelise haardega Soome muusikud saksofonist Jukka Perko ning kitarristid Jarmo Saari ja Teemu Viinikainen annavad kontserdi värske albumi „Avara” muusikaga. Rootsi saksofonist-flötist Anders Hagberg tuleb seekord esinema koos Palestiina muusikutega ja peagi ilmuva uue plaadi „Times of India” kavaga. Klubilist hõngu pakub Austria-Ungari eriline koosseis Airtist, kus didgeridoo, parmupillid ja beatbox sulanduvad hip-hopi klubirütmidega, Tallinnas on kontserdi soojendusesinejad Jaan Tätte parmupillil ja Taavi Tulev live-elektroonikaga.

Neljapäeval, 28. novembril annavad rahvusvahelised professionaalsed valgustusdisainerid viimase lihvi Tallinna kesklinna valgusinstallatsioonidele. 29. novembri õhtul täissäras süttivad valguslahendused kaunistavad väljakuid ja hooneid kuni pühapäeva, 1. detsembrini.

Valgusbiennaali töötubades valmib rahvusvahelise professionaalse valgustusdisainerite ühingu PLDA liikmete juhtimisel neli pompoosset valguslahendust – Niguliste kirikule (juhendajaks Hollandi valgustusdisainer, kunstnik ja õppejõud Berry van Egten), Paksule Margareetale ja sellega piirnevale linnamüürile (juhendajaks Taani valgustusdisainer ning õppejõud, ÅF Lighting juht Allan Ruberg), Metro Plazale (juhendajaks Saksa valgustusdisainer, õppejõud ja meediafassaadide uurija Stephan Horn) ning jõuluvalgus Kanuti aeda (juhendajaks Belgia valgustusdisainer, kunstnik ja õppejõud Sabine De Schutter).

Lisaks kohaspetsiifilistele installatsioonidele süttib reede õhtuhämaruses linnas veel kümmekond installatsiooni. Väliskunstnike töödest näeb Vabaduse väljakul installatsiooni “Valguse meri” (autoriteks Portugali kunstnikerühmitus Ocubo), De La Gardie kaubamaja fassaadil teost “Emograph” (Läti), Tammsaare pargis installatsioone “Lõks” ja “V.I.P.” (mõlemad Serbia) ning Viru Keskuse Hämariku platsil Eestis sündinud teost “Sa oled siin... kusagil mujal” (Prantsusmaa).

Eesti kunstnike töödest jõuavad linnaruumi järgmised tööd – Peeter Lauritsa “Gordoni sõlm” kino Heliose välisseinal, installatsioon “Linna kaanon” Musumäel (autorid Anna Temmo, Triin Lehtmets, Andres Ristov, Karel Kask ja Aleksandra Papunova), MIMi “WURSTRUM / Tree As We Touch It” Tammsaare pargis ning “Roheline energia” Kultuurikatla korstna kohal.

Lisaks linnainstallatsioonidele toimuvad eeloleval nädalavahetusel Heliose kinos live-performance’id (Kurt Laurentzi “Visuaalne klaver” ja Marko A. Kovacici “Sparks of Prometheus”), valgusekskursioonid giidi juhendamisel ning ühekordne geriljavalgustuse aktsioon (30. novembril kell 20, algus Heliose kino ees). Etendused, ekskursioonid ja geriljavalgustus on tasuta.

Tallinna I Valgusbiennaal – 24. novembrist 1. detsembrini 2013

Kultuuriminister Rein Lang pöördus loomeliitude poole ja tegi neile ettepaneku nimetada kaks liiget, kes võiks kuuluda sihtasutuse Kultuurileht nõukokku.

Vabariigi Valitsus andis tänasel istungil kultuuriminister Rein Langile volituse asutada sihtasutuse Eesti Kontsert ja sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO). Mõlemad sihtasutused alustavad tööd 1. veebruarist 2014.

 Kultuuriminister Rein Langi sõnul on riigiasutuste Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tegevuste ümberkujundamise eesmärk muuta nende juhtimine paindlikumaks ja juhtide vastutusel põhinevaks. „Kultuuriasutused ei pea toimima hierarhiliste riigiasutustena, kus asju aetakse käsuliini pidi,“ märkis Lang. „Vastavalt etendusasutuse seadusele tegutsevatest asutustest on pea kõik teatrid täna sihtasutused, kuid sama seaduse alusel toimivad kontsertasutused nagu näiteks Eesti Kontsert ja ERSO tegutsevad siiani veel riigiasutustena. Uue aasta algusest on plaanis need riigiasutused sulgeda, et nad saaksid alustada tööd uues vormis ehk sihtasutustena, mis annab neile palju rohkem võimalusi tegutsemiseks,“ lisas ta.

Asutatavad sihtasutused võtavad üles seni kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Kontsert ja ERSO muusikakultuuri arendamise ja mitmekesistamise funktsioonid. Sihtasutuste loomisega suurenevad nii Eesti Kontserdi kui ERSO iseseisva otsustamise õigus ja seega ka vastutus läbi nõukogu ja juhatuse. Lisaks paraneb riigipoolne järelevalve asutuste tegevuse üle, on tagatud varade heaperemehelik kasutamine ning mõlemale asutusele laienevad ka lisarahastuse kaasamise võimalused.

Sihtasutustele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Eesti Kontserdi ja ERSO kasutuses. Eesti Kontserdi sihtasutusele riigi poolt üleantava vara hulka kuulub Pärnu kontserdimaja (kinnistu asukohaga Aida tn 4, Pärnu), sihtasutusele ERSO antakse üle arvel olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised kohustused.

Sihtasutusel Eesti Kontsert saab kuni seitsmeliikmelise ja sihtasutusel ERSO viieliikmelise nõukogu, mille moodustavad asutaja määratud isikud.  Sihtasutuste igapäevast tööd hakkab koordineerima juhatus. Lisaks saavad sihtasutused loomenõukogu, kelle liikmed määratakse juhatuse ettepanekul nõukogu poolt kuni kolmeks aastaks.

Vabariigi Valitsus on varasematel aastatel andnud volituse sihtasutuse Eesti Draamateater, sihtasutuse Vene Teater, sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (koos Rakvere linnaga), sihtasutuse Ugala Teater ja sihtasutuse Endla Teater (koos Pärnu linna ja Paikuse vallaga) asutamiseks. 18.10.2012. a kinnitas Vabariigi Valitsus heaks sihtasutus Teater Vanemuine, sihtasutus NUKU ja sihtasutus Teater NO99 asutamise, millega viidi kõik riigiasutustena tegutsenud teatrid ühtsele juriidilisele vormile. Sihtasutusena tegutsevad ka teistes kultuurivaldkondades varem riigiasutusena tegutsenud sihtasutus Virumaa Muuseumid, sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (koos Haapsalu linnaga), sihtasutus Tehvandi Spordikeskus ja sihtasutus Jõulumäe Tervisekeskus. Peatselt hakkab  kultuuriministeerium ette valmistama Eesti Filharmoonia Kammerkoori muutmist sihtasutuseks, mis viib lõpule kõikide kunstide valdkonna asutuste juriidilise vormi ühtlustamise ja kultuuriasutuste võrgustiku ja juhtimismudeli kaasajastamise.

Eesti Kontsert ja ERSO lõpetavad riigiasutustena tegevuse 2014. aasta märtsi lõpuks. Uued Sihtasutused alustavad tööd 1. veebruarist 2014.

Muusikaakadeemia kammersaalis esitleti meie nimekate koorijuhtide-muusikapedagoogide praktilist tegevust kajastavat arvamus- ja teadmistekogumikku „Kogemuste kuld. Vestlusi koorijuhtidega.“ Taolist väljaannet polnud meil ilmunud peaaegu pool sajandit. Kaante vahel võtavad sõna 26 meie vanema ja keskmise põlve kooritegelast.

340-leheküljelise koguteose väljaandjaks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koostajad on Ants Soots, Ene Üleoja, Aivar Leštšinski, Monika Pullerits, Kristi Kiilu ja Katrin Puur, enamus neist olid ka intervjueerijad. Raamatu sisuline toimetaja oli Joosep Sang.

Koostajad tutvustavad oma tööd järgmiselt: „Käesolevas raamatus on püütud jäädvustada meie koorijuhtide ja muusikapedagoogide arusaamu, tõekspidamisi ja muusikamõistmist. Raamat kätkeb endas konkreetseid ja vahel ka väga isiklikke töökogemusi, muusikuks kujunemise olulisi hetki ja aateid. Vestluste aluseks oli ühine küsimustik, millele erinevad inimesed vastavalt oma soovile vastasid kas suuliselt või kirjalikult...“

Tegemist on unikaalse ja väga vajaliku praktilise väljaandega, tarkuseraamatuga eriti meie noorte koorimuusikute jaoks. Raamatus sõna võtnud 26 koorijuhi hulgas on vanimad maestrod Uno Uiga (sünd. 1925) ja Kuno Areng (sünd. 1929), noorimad aga 1960-ndail sündinud Hirvo Surva, Annelii Traks ja Elo Üleoja. Nende vahele jäävad samuti auväärses eas ja hindamatute kogemustega koorijuhid-pedagoogid Tiia-Ester Loitme, Silvia Mellik, Leili Sarapuu, Olev Oja, Alo Ritsing, Ants Üleoja ja Ene-Juta Üleoja ning (tähestikulises järjekorras, nagu raamatuski) Ilme Indas, Lennart Jõela, Tõnu Kaljuste, Undel Kokk, Kadri ja Riho Leppoja, Annely Mäeots, Lydia Rahula, Jüri Rent, Aarne Saluveer, Ants Soots, Raul Talmar, Merike Toro ja Vaike Uibopuu – siin on nad kõik, kes meie rahvale laulupidudelt hästi tuttavad. Nagu on nende inimeste töö, nii pidasid ka raamatu tegijad oluliseks kinnitada kogu ettevõtmisega meie rahvusena iseolemist.

Väärt kogemustest tulvil intervjuude järel on iga vestelnu kohta raamatu lõpus  biograafiline andmestik, missuguste kooridega nad on tegelenud ning kus muusikapedagoogina töötanud. Ootaks niisugust tänuväärselt harivat lugemist ka teistelt muusikaaladelt.   

Esitlust muusikaakadeemias viis läbi muusikaakadeemia poolne projektijuht ja raamatu üks koostajaid Katrin Puur, mitmedki muusikategelased võtsid sõna. Koorimuusikat sel õhtul ei kõlanud, küll aga olid projitseeritud ekraanile jooksval lindil kõigi raamatus osalenud koorijuhtide portreefotod. Raamatu 26 peategelasest olid kohal 18. Kohvilauas oli võimalik koorijutte veel jätkata.

Reedel, 29. novembril mindi Tartusse ning esitleti raamatut ka ülikoolilinna Raekojas ning sinna lubasid tulla kõik kogumikus esinenud kaheksa Tartus tegutsevat koorijuhti.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkester edastab oma kunstilise juhi ja peadirigendi Neeme Järvi teadaande. Maestri kirjutab: „Meie Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on esmaklassiline maailmaorkester ja vajab teie toetust oma kodumaal. Muusikaelu ei tohi kannatada ning kontserdid ei tohi ära jääda. Muusika peab kõlama ja rahvas peab sellest rõõmu saama – eriti sellisel rõõmsal ajal nagu aasta lõpus. Aga … mina olen väsinud ja vajan pausi. See on arsti range ettekirjutus, mistõttu olen sunnitud mõnda aega lavalaudadelt eemal olema. Sügisese tiheda töögraafiku ja sellele järgnenud pingelise Ameerika-turnee järel olen sunnitud vältimatult aja maha võtma.”ERSO soovib oma armastatud peadirigendile head paranemist ning jääb teda ootama veebruaris toimuvatele kontsertidele.

Voldemar Panso nimelise preemia pälvis sel aastal 26. lennu näitlejaüliõpilane Jörgen Liik.

Laureaat kuulutati välja pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli 26. lennu bakalaureuselavastuse “Enesetapja”, mille lavastas kursuse juhendaja Tiit Ojasoo, etendust Vene Teatris.

Preemia andis  30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval üle Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp. Panso-preemiat antakse legendaarse teatrimehe sünniaastapäeval välja alates 1978. aastast ning see on mõeldud noorte andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks.
Sel korral anti preemia välja 36. korda, varasemad laureaadid on Andrus Vaarik, Elmo Nüganen, Marko Matvere, Katariina Unt, Tambet Tuisk, Priit Võigemast, Risto Kübar, Märt ja Priit Pius jt.

17. PÖFFi rahvusvahelise võistlusprogrammi EurAsia grand prix pälvis Itaalia-Prantsusmaa koostööfilm „Kohutav ilu“. Tridensi Läänemere- ja Põhjamaade debüütfilmide võistlusprogrammi võitjaks kuulutas žürii Islandi filmi „Hobustest ja inimestest“. Parimaks Eesti filmiks tunnistati „Mandariinid“. Publiku lemmiku tiitli pälvis “The Broken Circle Breakdown”.

Žüriiliikmete sõnul tõi režissöör Paolo Sorrentino filmile „Kohutav ilu“ võidu „Rooma elegantse dekadentsi kirgliku vaimu väga kõrgel kunstilisel tasemel väljendamine“. Parima Euraasia filmi auhind anti PÖFFil välja kümnendat korda, võiduga kaasnenud 10 000 eurose stipendiumi pani välja Tallinna linn.

Lisaks grand prix’le pälvis „Kohutav ilu“ ka parima operaatori auhinna. Parima režissööri auhinna sai Jaapani lavastaja Koji Fukada tundlikult kujundatud filmi eest „Hüvasti, suvi“, pälvides AvaKosmose stipendiumi 5000 euro väärtuses. Parima meesnäitleja auhind läks Valgevene-Venemaa-Soome-Saksamaa ühisfilmis „Roll“ peaosa mänginud Maksim Sukhanovile. Naisnäitlejatest kuulutati parimaks Prantsusmaa näitlejanna Juliette Binoche rolli eest filmis „Camille Claudel 1915“.

Žürii eripreemia pälvisid tänavu„kaks väga erinevat filmi, mis rõhutavad filmikeele piiratud võimalusi -- Taiwani filmi „Kodutud koerad“ premeeriti „originaalse filmikeele abil loodud keeruka ja ainulaadse atmosfääri eest“. Eriauhinna sai ka Ukraina-Prantsusmaa-Gruusia-Armeenia koostööfilm „Paradjanov“, mis ei kujuta endast üksnes geniaalse kunstniku portreed, vaid jutustab ka loo kunsti väest, mis ületab kõik inimlikud tõkked”

Tridens Läänemere- ja Põhjamaade debüütfilmide võistlusprogrammi parima filmi tiitli ja Tridensi poolt välja pandud 5000 eurose stipendiumi vääriliseks tunnistas žürii Islandi filmi „Hobustest ja inimestest“, mille režissööriks on Benedikt Erlingsson. Eriauhinna kõige originaalsemale filmiideele pälvis Venemaa režissööride Natasha Merkulova ja Alexey Chupovi „Intiimsed kehaosad“. Parima operaatori tiitli sai Bergsteinn Björgúlfsson filmi „Hobustest ja inimestest“ operaatoritöö eest.
Heave(i)n Eesti filmi auhind läks Eesti-Gruusia koostööfilmile „Mandariinid“.

Rahvusvahelise filmikriitikute ühingu (FIPRESCI) auhind läks Islandi filmile „Hobustest ja inimestest“. Aasia filmikunsti edendamise võrgustiku (NETPAC) žürii valis festivali parimaks filmiks naistest, sõjast ja ühiskonnast moraalselt paradoksaalses ja konfliktses maailmas rääkiva linateose „Kannatuse kivi“.

Põhja-Ameerika filmide konkursi parimaks tunnistati Mehhiko film „Kuldne puur“. Rahvusvahelise Filmiklubide Föderatsiooni (FICC) žürii auhinna Don Quijote pälvis Zaza Urushadze „Mandariinid“, ära märgiti ka Serbia-Saksamaa-Prantsusmaa-Sloveenia-Horvaatia ühisfilm „Ringid“.

Tudengi- ja lühifilmide festival Sleepwalkers andis auhindu välja neljas kategoorias. Eesti võistlusprogrammi võitjaks osutus Jan-Erik Nõgisto ja Katrin Maimiku film “Foto”, tudengi lühifilmide võistlusprogrammi võitjaks aga Gabriel Gauchet’ film “Mass of Men”. Rahvusvahelise võistlusprogrammi võitis Chema García Ibarra film “Misterio”. Läänemere võistlusprogrammi võitjaks kuulutati Even Hafnori film “Raha tagasi, palun”, mis pälvis publikuhääletusel ka festivali Grand Prix’.

17. PÖFFi publiku lemmikuks osutus tänavuste Euroopa Filmiauhindade suurfavoriit “The Broken Circle Breakdown”. Festivali elutöö auhind anti Ungari režissöör István Szabóle.

Noorim dirigentidest Järvidest Kristjan Järvi juhatab 4. ja 5. detsembril oma vanema venna Paavo Järvi käe all tegutsevat Orchestre de Paris'd suurte traditsioonidega kontserdimajas Salle Pleyel'is. Tema ebatavalises kavas on mehhiko ja brasiilia autorid.

Prantslaste metropoli esindusorkestri Orchestre de Paris' peadirigendina tegutseb Paavo Järvi juba neljandat hooaega. Kui peadirigendi ülesandeks on eelkõige prantsuse muusika tutvustamine, siis noorem vend Kristjan toob tema orkestrile ja publikule Mehhiko ja Brasiilia särisevat rütmikust ning põnevaid kõlalisi kujundeid. Samalaadset muusikat ja kava on Kristjan Järvi tutvustanud varem näiteks ka saksa publikule.

Auväärses Salle Pleyel'is tulevad ettekandele mehhiko helilooja Arturo Márquezi (s. 1950) „Danzón nr 2“, seejärel brasiilia helilooja Paulo Aragão (s. 1976) „Concerto Nazareth“ 7-keelsele kitarrile ja orkestrile (prantsuse esiettekanne) ning teise brasiilia helilooja ja kitarristi Yamandu Costa (s. 1980) süit kitarrile ja akordionile „Passeios“, kus nii eelmises teoses kui oma süidis on solistiks Yamandu Costa ise. Akordionisolistiks on Alessandro „Bêbe“ Kramer, samuti brasiilia muusik.
Peab toonitama, et selle kavapoole heliloojad on kõik tänapäevaautorid. Õhtu sümfooniliseks suurteoseks on Järvi valinud Põhja-Ameerika 20. sajandi ühe populaarsema ja hinnatuma sümfoonia, Aaron Coplandi Kolmanda sümfoonia (1946). Kristjani seekordset esinemist reklaamitakse orkestri kodulehel spetsiaalse videoga temast.

Kristjan Järvi tegi oma debüüdi Orchestre de Paris'ga neli aastat tagasi, samuti  ekstravagantse kavaga Põhja- ja Lõuna-Ameerika muusikast. Kui Paavo repertuaar tugineb rohkem klassikalisele põhjale, siis Kristjanit, kuigi tal on ka oma orkestritega palju tegemist, tahetakse aina külalisena juhatama tema väga põnevate kavade pärast. Klassikat juhatab noor Järvi aga oma ametitegi tõttu ikka sagedasti.

Detsembrikuu teisel pühapäeval, 8. detsembril dirigeeib Kristjan Järvi aga juba oma Gstaadi Festivaliorkestrit, kes resideerib Šveitsi Alpide kaunis mägiorus. Ta toob orkestri nüüd Kölni Filharmoonia suurde saali. Siin kõlab noore Järvi juba ka varem kuuldud „meremuusika“ kava (mõnel pool esitatud ka nime all „Water“): Bedřich Smetana sümfooniline poeem „Vltava“, väga populaarse türgi pianisti ja helilooja Fazil Say klaverikontsert „Water Concerto“, kus solistiks on autor ise, seejärel Benjamin Britteni „Neli mereinterluudiumi“ ning Claude Debussy sümfooniline pilt „Meri“.

Laupäeval, 14. detsembril seisab Kristjan Järvi oma Leipzigis asuva MDR (Kesk-Saksa Raadio) Sümfooniaorkestri ees Gewandhausis, kavas Leonard Bernsteini Sümfoonia nr 2 „The Age of Anxiety“ klaverile ja orkestrile ning rohkem hiilgava trompetistina tuntud Wynton Marsalise „Swing Symphony“. Solistiks tuleb Wayne Marshall. Jällegi on tegemist põneva ja tavapäratu programmiga.

Juba 16. detsembril on Kristjan Järvi taas Hiinas Pekingis, juhatades Rahvusliku Esituskunstide Keskuse (NPAC) sümfooniaorkestri ees noorte heliloojate uusloomingu programmi. NPAC on viimastel aegadel koostööd teinud väga nimekate Euroopa heliloojatega ja samas korraldab regulaarselt kompositsioonikonkursse ning -töötubasid ka oma noortele talentidele.

Kristjan Järvi praegused ametid: noorteorkestri Baltic Youth Philharmonic kunstiline juht selle asutajana; MDR Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent; Gstaadi Festivaliorkestri kunstiline juht (2013. aasta algusest); Baseli Kammerorkestri kunstiline nõustaja.

Vilniusest toimus Kaasaegse Kunsti Keskuses (Contemporary Art Centre) Baltimaade noorte kunstnike võistluse Young Painter Prize autasustamine. Tartu Ülikooli maali eriala magistrant Elo-Mai Mikelsaar saavutas võistlusel teise koha.

Elo-Mai Mikelsaar osales võistlusel oma 2013. aasta kevadel maalikunsti õppetooli juures kaitstud bakalaureusetöö, maaliseeria „Must stsenaarium“ ühe osaga. Töö juhendaja oli Rauno Thomas Moss.

Esimese koha sai Zane Tuča Lätist, punktide võrdse jagunemise tõttu anti välja kaks teist kohta – Elo-Mai Mikelsaarele Eestist ja Mykolė Ganusauskaitėle Leedust. Delfi publikuhääletuse võitis Kristina Ališauskaitė Leedust.

Võistlusel osales sel aastal rekordarv noori kunstnikke – 92, kelle seast valiti 15 finalisti. Seekord pääsesid finaali: Adomas Danusevičius (LT), Atis Jakobsons (LV), Darius Jaruševičius (LT), Elo-Mai Mikelsaar (EE, Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrant), Klavs Loris (LV), Kristi Kongi (EE), Kristina Ališauskaitė (LT), Kristina Kurilionok (LT), Kristine Kvitka (LV), Mihkel Maripuu (EE, Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureus, EKA magistrant), Mykolė Ganusauskaitė (LT), Paavo Käämbre (EE, Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magister), Rodion Petrov (LT), Rūtenė Merkliopaitė (LT), Zane Tuča (LV).

Young Painter Prize projekt toimub viiendat korda. Kui alguses oli see vaid leedu noorte kunstnike võistlus, siis alates 2011. aastast on oodatud võistlema kunstnikud kogu Baltikumist.

Võistluse žüriisse kuuluvad erinevate kunstiinstitutsioonide juhid, kunstikriitikud, kuraatorid ja kunstnikud. Selle aasta žürii: Arild H. Eriksen (Nordic Artists’ Centre Dale direktor, Norra), Lolita Jablonskienė (National Art Gallery direktor, Leedu), Kęstutis Kuizinas (Contemporary Art Centre direktor, Leedu), Petri Hytonen (kunstnik, Helsinki Art Academy, Finland), Sabine Vess (kunstnik, Holland), Zane Onckule (kim? Contemporary Art Centre programmijuht, Läti), Rūta Frankė (kunstiprogrammi konsultant Euroopa Investeerimispangas, Leedu), Sirje Helme (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja), Patricija Jurkšaitytė (kunstnik, Leedu), Juan de Nieves (“Rupert” direktor, Leedu).

Finalistide maalidest koostatud näitus on avatud 22. novembrist 2013 kuni 19. jaanuarini 2014 Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses (Contemporary Art Centre) (Vokiečių 2).

Kõik 2013. aasta võistlustööd: http://ypp.lt/2013

Sirbiga teadusväljal

Virve Sarapik

Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.

Jutt on Eesti teaduse reformist, mis algas eelmisel aastal ja on tänavu saavutanud täistuurid.

 

Kalle Vellevoog

Arhitektuurist, elukeskkonnast ja riigist

Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik.

kuule ma eemale nüüd

Tiit Hennoste

Netile omaseks peetud keelega mängimist näeb netikeeles tegelikult väga harva ning eesti netikeele morfoloogia ja tuletus on üllatavalt kirjakeelne. Internet sündis 1990. aastatel ja koos temaga sündis ka arusaam eraldi netikeelest. Praeguseks on kerge näha, et mingit ühtset netikeelt olemas ei ole. Vastupidi, netis kasutatav keel varieerub servast serva, rangest kirjakeelest kõrvalpilgulisele pea arusaamatu slängini. Siiski saab sealt välja eraldada ühe allkeele, mida ma nimetan netikeeleks.

Absoluutse nihilisti eetika

Vattimo ajastudiagnostika kohaselt kuulume postmodernsesse reaalsuse nõrge-nemise aega, kus tõde on muutunud luiskelooks.

Toomas Paul

Orient on ida, orienteerumine itta suundumine. Kirikud ehitati nii, et altar asuks idas. Sõna on sama, aga tähendus teine, kui „orienteerutakse” GPSi abil. Universumis ei ole mingeid ilmakaari, need on inimese mõttekargud.

 

SOTSIAALIA

Jaak Urmet: Vestlus üle ookeani

KIRJANDUS

Andres Langemets: Hando Runneli geoloogia

Paavo Matsin: Kivisildniku jeesustehas

Ott Kilusk: Karl Kiilaspea pärijad

Veiko Märka: Tuuleluulest värssesaatmiseni

MUUSIKA

Toivo Nahkur: Mängida kui hingestatud kõnet – Ivo Pogorelić esmakordselt Eestis

Leelo Kõlar: Ring ümber pühendunu, Sten Lassmanni kontserdist, kommentaaridega

KUNST

Laura Kuusk: Kuidas tuua lehmasõnnik Kosovost Euroopa Liitu? Euroopa nüüdiskunsti institutsioonides saadud kogemusi jagab Laura Toots.

Raivo Kelomees: Valgusbiennaal poolpimedas Tallinnas

FILM

Mart Soidro: Kõik pole kuld, mis hiilgab, „Kullaketrajad” on raamjutustus Peedu Ojamaa eduloost.

MEEDIA

Veiko Märka: Ajaloohuumorist ajakirja Kultuur ja Elu veergudel

TEATER

Alvar Loog: Digitaalse olemise talutav kergus – selle sügise neli uut draamalavastust, kus üheks peategelaseks on internet.

Ott Karulin: ARUTAME ASJA! #seeonnüüd

TEADUS

Hardo Aasmäe: Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud?

 

 

Vastavalt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) nõukogu otsusele saavad sihtasutuse tänavused elutöö tänuauhinna (koos 3500 eurose stipendiumiga) kirjanik Harri Jõgisalu, filmilavastaja ja helioperaator Enn Säde ning raamatugraafik ja plakatikunstnik Siima Škop, teatas sihtasutuse nõukogu esimees Eri Klas.

Klasi sõnul on ERKFi antav elutööauhind pisike tänu ja meelespidamine, võrreldes selle suure töö ja loomingulise panusega, mille on kultuurilukku andnud nii auhinna tänavused kui varasemate aastate laureaadid. „Rahvuskultuuri fondi põhiline eesmärk on väärtustada ja toetada Eesti kultuuri ja haridust ning need tänuauhinnad silmapaistvatele kultuuritegelastele on osa meie laiemast tegevusest stipendiumide ja toetuste jagamisel,” toonitas Klas.

ERKF eraldab 2014. aasta stipendiumideks ja toetusteks 122 621 eurot. „Tänu lahketele annetajatele on rahvuskultuuri fond oma 23 tegevusaasta jooksul saanud kultuuri toetamiseks eraldada juba üle 4,1 miljoni euro,” märkis Klas. Kahekümne neljanda jagamise tulemustega saab tutvuda Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljel www.erkf.ee

Sel aastal jagatakse stipendiume 119 allfondist, neist neljast esmakordselt:

BLRT fond, mille algatas 2012. aastal BLRT Grupp Aktsiaselts eesmärgiga toetada noori andeid kõrghariduse omandamisel;

Ernö Kochi fond, millele pandi 2005. aastal alus Stockholmi Eesti Maja annetatud Ernö Kochi (1898−1970) tööde müügist saadud tuludega. et toetada Eesti ja Ungari kultuurialast koostööd;

Noore kunstiteadlase fond, mille on 2006. Aastal algatanud Krista Kodres toetamaks uurimisstipendiumiga meie noori, kuni 30aastasi kunstiteadlasi;

Ülo Ignatsi fond, mille tänavu asutas Anne Engevik vaba ajakirjanduse edendamiseks.

Stipendiume ja toetusi jagatakse veel järgmistest allfondidest: Abel-Mirka fondist Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolituseks USAs; Adda ja Leonhard Mardna fondist toetamaks sisehaiguste arstide õpinguid ja tegevust; Adelaide’i Eesti Muinsuskaitse Seltsi fondist Estonia teatri toetuseks; Agnes Kultase stipendiumifondist kuni 35aastaste üliõpilaste magistri- ja doktoriõpinguteks riikluse arengut ja demokraatiat toetavatel aladel Põhja-Ameerika ja Euroopa Liidu maade tunnustatud ülikoolides; Aino Klesmenti fondist toetamaks päästeteenistujate koolitust, täiendusõpet ja tegevust; Alexander Kofkini fondist toetamaks näitlejate ja lavastajate täiendusõpet välismaal; Andres Haameri fondist toetamaks filosoofilise mõtte arengut; Andres Küngi fondist toetamaks iseseisvaid vabakutselisi ajakirjanikke; Anna Raudkatsi fondist väärtustamaks folkloori- ja rahvatantsualast tegevust; Anting-Peetsi fondist toetamaks Eesti Ajaloomuuseumi töötajate teadus- ja uurimustööd ning täiendusõpet; Anton Aare mälestusfondist toetamaks Kolga keskkooli haridustaotlusi ja kooli lõpetajaid haridustee jätkamisel; Ants Seileri fondist toetamaks autoeriala üliõpilasi ja noori insenere; Antti Piippo fondist tehnika- ja majandusteaduste üliõpilaste ja uurijate koolitamiseks; Arno Tali fondist toetamaks eelkõige maapiirkondadest pärit edukaid üliõpilasi, kellele perekonna majanduslik olukord võib saada takistuseks kõrghariduse omandamisel; Arnold Humala fondist toetamaks noorte matemaatikute teadustegevust; Arvo Nenni ja Ingrid Nenni (neiupõlvenimega Nõges) fondist toetamaks Eesti Kunstimuuseumi eesti kunstipärandi ostmisel; Augustin ja Niina Saare fondist toetamaks vähekindlustatud andekaid noori haridustee jätkamisel; Camilla ja Leo Kuuse fondist toetamaks Eesti Rahva Muuseumi tegevust ning kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd Eesti kultuuri ja rahvakultuuri valdkonnas; David Otto Wirkhausi fondist väärtustamaks puhkpillimuusika-alast tegevust; Edmund Valtmani fondist toetamaks ühte Eesti Kunstiakadeemia üliõpilast või alla 30aastast EKA vilistlast parima graafilise teose või graafilise sarja eest; Eesti Forekspanga fondist noorte interpreetide toetamiseks; Eesti Kunstiakadeemia fondist tõstmaks Eesti kunsti- ja arhitektuurialase ülikooli tüüpi kõrghariduse kvaliteeti ja konkurentsivõimet; Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fondist toetamaks eesti rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide hoidmist ja arendamist; Eesti Teaduste Akadeemia fondist toetamaks doktorikraadiga Eesti teadlaste uurimistööd; Eesti Telekomi fondist; Eesti Tubaka fondist; Eesti Ühispanga fondist festivalide, kontsertide ja etenduste korraldamiseks maakondades; Elfriede Lenderi fondist toetamaks noori humanitaarainete õpetajaid, kes on koolis töötanud vähemalt kaks aastat; Eri Klasi fondist toetamaks muusikaelu arengut Eestis; Erkki-Sven Tüüri fondist toetamaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori heliloojaid; Ernst Idla fondist toetamaks Ernst Idla võimlemissüsteemi taasarendamist ja edendamist Eestis; Ernst ja Erica Kesa fondist toetamaks ülikoolidele õppevahendite soetamist; Ernst Kesa fondist toetamaks arhitektide enesetäiendamist, arhitektuurimõtte arengut, arhitektuuri uurimist ja jäädvustamist; Ervin-Jüri ja Eili Nõmmera fondist toetamaks vähemkindlustatud maanoori kõrghariduse omandamisel; Estonia Seltsi fondist toetamaks noori artiste; Finnairi fondist; Georg Otsa fondist toetamaks noori lauljaisiksusi; Gunda ja Heinrich Kanguri fondist toetamaks Eesti Ajaloomuuseumi teadus- ja arendustegevust; Gustav Ernesaksa fondist väärtustamaks koorimuusika-alast tegevust; Hans Teetlausi fondist toetamaks kuni 35-aastaste klassikalise laulu eriala üliõpilaste ja ooperilauljate lauluõpinguid välisriikides; Hansapanga fondist; Harry Kingissepa fondist toetamaks Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanuid hariduse jätkamisel; Heino Kaljuste fondist teavitamaks üldsust koolimuusika erialast, muusikaõpetuse ülesannetest ja eesmärkidest ning probleemidest üldhariduse tasandil; Hell Raa mälestusfondist toetamaks rahvusliku käsitöö arengut; Helmi Valtmani mälestusfondist toetamaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala parimat üliõpilast; Hilda Koldof-Simmi mälestusfondist toetamaks Kõmsi Lasteaed-algkooli ja EELK Hanila Pauluse koguduse tegevust; Hotell Viru fondist toetamaks džässmuusika arengut Eestis; Ilma Adamsoni fondist edendamaks lavarahvatantsu; Ilmar Kullami fondist toetamaks noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid; Inna ja Olev Mathieseni fondist toetamaks Eesti lähiajaloo uurimist; Irina ja Georgi Saare fondist toetamaks haridustee jätkamisel, neid vähekindlustatud andekaid noori, kes on stipendiumi taotlemise hetkeks elanud Keilas vähemalt viis aastat; Jaak Tamme fondist toetamaks õppe- ning uurimistööd sotsioloogia ja haldusjuhtimise valdkonnas; Jaan Taltsi fondist toetamaks sportlasi, kellel juured tugevalt maal; Juhan Maiste fondist toetamaks loomingulist mõtet kunstiteaduse ja muinsuskaitse vallas; Kadrioru fondist toetamaks Kadrioru lossi ja pargi arengut; Kebina talu naispere fondist toetamaks Lihula Gümnaasiumi lõpetanud noori haridustee jätkamisel, kusjuures eelistatud on Hanila vallast pärit noored; Keila Panga fondist toetamaks Keila linna ja regiooni kultuuri; Kieli Hoiukassa fondist; Kristi ja Siim Kallase fondist toetamaks Eesti ajaloo mõtestamist teatris; Kristjan Toropi fondist toetamaks tantsuloomingut; Kuno Lareni fondist toetamaks Eesti muusika arengut; Kõpu majaka fondist edendamaks ja toetamaks Hiiumaa kultuurielu; Käbi Laretei fondist interpreetide-instrumentalistide täiendõppeks ja koolituseks; Lepa Anna sukasäärest edendamaks Kassari saare omakultuuri ja arengut; Liina Kirdi mälestusfondist toetamaks noori filmitegijaid; Lilian Semperi fondist, toetamaks noori pianiste; Lilly ja Hugo Pärnamäe fondist toetamaks koolis vähemalt kaks aastat töötanud pedagoogide enesealgatuslikke ettevõtmisi ja täiendõpet; Luckhardt-Noraku fondist toetamaks suurperede andekate laste arengut; Mari-Liis Küla fondist toetamaks Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilaste enesetäiendamist; Miliza Korjuse laulustipendiumi fondist toetamaks lauljaid; Neste Oy fondist säilitamaks eesti rahvalaulu ja rahvatantsu traditsioone; Nokia fondist toetamaks eesti tehnika- ja majandusteaduste üliõpilaste ja uurijate koolitust; Norma fondist; Oskar ja Ellen Looritsa mälestusfondist toetamaks eesti ja soome-ugri rahvaste rahvaluulealast uurimis- ja kogumistegevust Eestis; Pakterminali fondist; Paul Kerese fondist toetamaks andekaid Eesti noormaletajaid; Peep Keskküla fondist toetamaks Eesti kunstielu arengut; Peeter Lilje fondist interpretatsioonikunsti toetamiseks; Perekond Siimseni fondist edendamaks Eesti muusikaelu; Professor Uno Sibula fondist toetamaks kirurgide ja kirurgia residentide koolitust ning täiendõpet; Päevaleht Kaleva fondist toetamaks humanistlikke taotlusi, eriti ajakirjanduses; Rahvusooperi fondist teatri- ja kontserditegevuse toetuseks ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris; Raidla & Partnerid fondist toetamaks Tartu Ülikooli õiguse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust; Rain Lõhmuse fondist noorte annete toetamiseks; Rakvere muusikafondist edendamaks Rakvere linna muusikaelu; Rannaleet’ide fondist „Sinilind“ toetamaks ilmateaduse edendamist Eestis; Renate Jõesaare stipendiumifondist toetamaks stipendiumiga ühte eesti rahvusest isikut, kes on tegev kujutava kunsti alal; Robert Lepiksoni fondist toetamaks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste koolitust ning enesetäiendamist; Roman Tavasti fondist toetamaks loomingulist mõtet märgikunsti vallas; Round Table Eesti fondist toetamaks puudustkannatavate laste hariduspüüdlusi; Salme ja Aleksander Mathieseni fondist toetamaks avalik-õiguslike ülikoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi arstiteaduse ning inseneri- ja täppisteaduste valdkondades; Salva Kindlustuse fondist toetamaks noorte muusikute osalemist konkurssidel; Sampo fondist; Sinebrychoff Eesti fondist toetamaks kultuuriaasta parimat debüüti; Sini-valge fondist kirjanduse ja ajakirjanduse toetuseks; Soome-Eesti Kaubandusühingu fondist toetamaks klassikalise balleti õppimist ja õpetamist Eestis; Suntee fondist toetamaks arhitektide ja ehitusinseneride õpinguid ja täiendõpet ning ehitusmälestiste säilitamist; Susan ja August Mölderi fondist toetamaks kunstnikke ja tõlkijaid; Suursaadik Riivo Sinijärve fondist toetamaks Eesti üliõpilaste õpinguid Ühendatud Kuningriigi ülikoolides ja Eesti ülikoolide väitlusklubide võistlusreise Ühendatud Kuningriigi ülikoolidesse; Zonta fondist toetamaks naisüliõpilaste doktoriõpet Eesti kõrgkoolides; Tallinna m/s „Estonia“ fondist parvlaeva „Estonia“ laevaõnnetuses vanemad kaotanud laste hariduspüüdluste toetamiseks; Tallinna Reaalkooli fondist edendamaks Reaali Vaimu; Tallinna Sadama fondist; Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori fondist toetamaks meeskoori tegevust; Terttu ja Juhani Pelanne fondist noorte eesti muusikute toetamiseks; Tiina Liiviku fondist toetamaks eesti gümnaasiumides õppivaid hea õppeedukusega õpilasi, kelle kodune majanduslik kindlustatus on nõrk; Tiina Tammani fondist toetamaks üliõpilaste ja gümnaasiumiastme õpilaste õpinguid ning innustamaks neid iseseisvalt mõtlema; Triatloni fondist toetamaks väljapaistvate tulemustega triatleete ja triatloni arengut Eestis; Ullo Toomi fondist väärtustamaks rahvatantsualast tegevust; Uno Järvela stipendiumifondist toetamaks lastekooride dirigente ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala üliõpilasi; Vello Sillami Tallinna Reaalkooli fondist toetamaks vähekindlustatud ja hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel; Vendade Taburite Tallinna Reaalkooli fondist toetamaks vähekindlustatud hea õppeedukusega Tallinna Reaalkooli õpilasi haridustee jätkamisel ja Tallinna Reaalkooli tegevust; Virumaa Kommertspanga fondist toetamaks Virumaa kultuuri; Vladimir Sapožnini fondist toetamaks noori andekaid viiuldajaid ning Voldemar Panso fondist toetamaks EMTA lavakunstikooli üliõpilaste õppereise.

Täna toimub Tallinnas kahepäevane Eesti-Soome ühiskonverents "Modernsustaju 20. sajandi alguse eesti ja soome kirjanduses ja kultuuris: sarnasusi ja lahknevusi."

Konverentsi esinevad 20. sajandi alguse kirjanduse ja kultuuri uurijad Eestist ja Soomest: Helsingi Ülikooli professor Pirjo Lyytikäinen, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor akadeemik Jaan Undusk, Tallinna Ülikooli professor Tiina Kirss, Turu Ülikooli teadur Viola Parente-Čapková, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Mirjam Hinrikus jt.

Konverentsi korraldavad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.

Konverentsi töökeel on inglise keel. Kahepäevane konverents toimub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (Roosikrantsi 6) ning Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, S240).

 

AJALEHE SIRP PEATOIMETAJA KONKURSS

SA Kultuurileht kuulutab välja konkursi ajalehe Sirp peatoimetaja

ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2014.

Peatoimetaja ülesanne on ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine.

 

Kandideerimise eeldused:     

• Eesti kultuuri- ja ajakirjanduselu hea tundmine ning ajakirjandusliku töö kogemus
• soovitavalt riiklikult tunnustatud kõrgharidus

Konkursist osavõtuks palume saata

• avalduse
• elulookirjelduse
• haridust tõendava dokumendi koopia
• visiooni (kuni 3600 tähemärki), mis sisaldab viie aasta tegevusplaani

ja toimetuse võimaliku koosseisu

hiljemalt 2013. aasta 13. detsembriks kella 14.00 märgusõnaga "Sirp"

aadressil SA Kultuurileht, Voorimehe 9, 10146 Tallinn või e-postiga

aadressil info@kl.ee

Info tel 6833100, 5035489

Vabariigi Valitsus andis tänasel istungil kultuuriminister Urve Tiidusele volituse asutada sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum, mille moodustavad senine riigimuuseum Eesti Vabaõhumuuseum ning Ennistuskoda „Kanut“.  Lisaks anti kultuuriministrile volitus asutada koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum, mis võtab üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum praegused tegevused.

Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul loob sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum asutamine ja kahe riigiasutuse, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Ennistuskoja „Kanut“ ühendamine sünergia sisutegevustes. „Näiteks on ühiselt võimalik paremini arendada koolitusprogramme ja ühendada jõud ka turundus- ja kirjastustegevuse alal,“ märkis Reismaa. Lisaks kavandatakse kahele asutusele Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile uut ühist hoonet, mis hõlmaks enda alla nii külastuskeskuse, hoidla kui ka konserveerimiskeskuse tegevused.

Kahe endise riigiasutuse ühine visioon sihtasutusena on olla kompetentne ja rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandit uuriv, koguv, säilitav, vahendav ja väljaõpet pakkuv mäluasutus ning elamuslik turismisihtkoht.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle tegevuseks vajalik vara, mis oli seni Eesti Vabaõhumuuseumi ja Ennistuskoja „Kanut“ kasutuses. Üleantavat vara kasutab sihtasutus oma eesmärkide teostamisel. Riigi poolt üleantava vara hulka kuulub kinnistu asukohaga Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Ennistuskoja „Kanut“ kasutuses olevat kinnistut asukohaga Pikk tn 2, Tallinn haldab Riigi Kinnisvara AS ning seda sihtasutusele üle ei anta. Kuni uue ühishoone valmimiseni jääb Ennistuskoda „Kanut“ tegutsema eelnimetatud kinnistul.

Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Sihtasutuse asutamine toimub 2013. a detsembris ja riigiasutuse Eesti Vabaõhumuuseum ja Ennistuskoda „Kanut“ likvideerimiskomisjoni töö toimumise ajaks on kavandatud  jaanuar-veebruar 2014. a.

Sihtasutus Eesti TervishoiuMuuseum alustab samutitegevust 1. jaanuarist 2014. Loodava sihtasutuse eesmärk on pakkuda lastele ja täiskasvanutele teadmisi anatoomiast ja füsioloogiast, talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit ning kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga hakatakse korraldama tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele.Lähemalt saab selle sihtasutuse loomise kohta lugeda siit.

Esmaspäeval, 16. detsembril esitletakse Värska Kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse „Peko” DVDd. Salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

Kui mitmed kooli- ja koorimuusika üritused väärivad veel tagantjärgi meenutamist, siis üks sündmus seisab veel ees 13. detsembril algusega kell 12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Seal toimub Eesti koolimuusika ajaloo päev koos konverentsiga, mis pühendatakse selle väljapaistva esindaja Heino Kaljuste (1925-1989) mälestusele.

Muusikaharidust käsitlev konverents märgib 90 aasta möödumist muusikaõpetajate koolituse algusest Eestis, täpsemini Tallinna kõrgemas muusikaõppeasutuses, praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Ettekandeid tulevad tegema mitmed EMTA õppejõud – dotsent Tiia Järg, emeriitprofessor Ene Üleoja, dotsent Kristi Kiilu, professor Wilfried Gruhn (EMTA ja Freiburgi KMK) ning Tallinna ülikooli professor Rein Veidemann. Ettekannetele järgneb EMTA koolimuusika instituudi üliõpilaste kontsert kl 15.30.

Koolimuusikaliikumist oli tulemuslikult alustanud enam kui veerand sajandit enne Heino Kaljustet maestro Riho Päts (1899-1977), ja tema eelkäijaks oli selles Karl Leinus (1889-1968) meie laululaste liikumise rajaja ja esimeste lastekooride asutajana.

Seekordse konverentsi korraldajad meenutavad, et muusikaõpetajate eriala on Tallinnas lõpetanud mitmed meie muusikaelu väljapaistvad tegelased. Koolimuusika instituudi juhataja Kristi Kiilu väitel on umbes 80 protsenti meil praegu töötavatest muusikaõpetajatest lõpetanud Tallinnas selle muusikakõrgkooli.

Koolimuusika praegusele olukorrale pühendas 7. detsembri „Helikajas“ sisuka vestlusringi ka Klassikaraadio, kus saatejuhiks oli Kersti Inno. 12. detsembril, Gustav Ernesaksa 105. sünniaastapäeval näidatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Ernesaksa mälestusõhtul temast tehtud Jarmo Jääskeläineni dokumentaalfilmi „Meenutus“ („Muisti“).

21. novembril esitleti EMTA kammersaalis teenekate kooritegelaste kogumikku „Kogemuste kuld. Vestlusi koorijuhtidega“. 6. novembril oli taas koolimuusikasündmus, kui austati järjekordseid Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaate, kelleks said Niina Esko, Tiiu Peäske, Priit Pajusaar ja Kristo Käo. Õhtule eelnes mälestustahvli avamine Riho Pätsile Tallinna 21. kooli välisseinal.

Segakoor Endla, nüüd 135-aastane, oli Toomas Volli juhatusel 6.- 8. detsembril edukas advendi- ja jõulumuusika konkursil Krakowis III koha ja hõbediplomiga. Oktoobri- ja novembrikuu vahetusel osalesid Maltal toimunud „Interkulturi“ koorikonkursil edukalt Tartu Elleri Muusikakooli tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko) ning Rapla Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor (dirigent Urve Uusberg). Oktoobris laulis segakoor Noorus Maarja Helsteini juhatusel end kulddiplomile Poolas Bielsko-Białas rahvusvahelisel koorikonkursil „Gaude Cantem“. Oktoobrikuu lõpul võitis Haapsalu stuudio Do-Re-Mi lastekoor Kataloonias Calellas konkursil „Canta al mar“Anne Pääsukese juhatusel kuld- ja hõbemedali.

Meie meeskoorid võtsid mõõtu võistulaulmises 9. novembril Tallinnas, ja seegi üritus pühendati Gustav Ernesaksa 105. mälestuspäevale ning Eesti Meestelaulu Seltsi 25. aastapäevale. Aga 25. aastapäeva tähistas ka Lydia Rahula asutatud Tallinna Poistekoor kontserdireisiga Hispaanias ja juubelikontsertidega Eestis ning Peterburis.

Tõesti lugematutel jõulukontsertidel pealinnas ja mujalgi kõlab praegu kaunist eesti koorimuusikat, mis sageli nüüd on ka jõuludega seotud. Ja ka kaugemal: Toronto Eesti Meeskoor laulis oma advendialguse jõulukontserdi Toronto Eesti Majas Charles Kipperi juhatusel juba 1. detsembril. Noor Kanada eesti helilooja Riho Esko Maimets tuli välja oma uusteosega „Ave Maria“ oktoobris Kanadas Torontos, esiettekande tegi seal Tõnu Kaljuste. Nüüd tõi Tõnu Kaljuste Maimetsa „Ave Maria“ ka meile oma Riia tragöödia mälestuskavades Tallinnas ja Helsingis. Aga siitkandi noore helilooja Pärt Uusbergi „Ave Maria“ alles ootab esiettekannet ning pühendatuna koorile teeb selle esmaesituse Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel oma jõulukontserdil Tallinna Nigulistes 18. detsembril. Küllap annab tippkontserdi ka Eesti Filharmoonia Kammerkoor just Heino Kaljuste päeval 13. detsembril Singapuris, juhatamas Tõnu Kaljuste: seal kõlavad Bachi, Brahmsi ja Debussy kõrval ka kolm Arvo Pärdi teost ning Veljo Tormise „Jaanilaulud“ ja „Raua needmine“.