Quantcast
Channel: Online uudised
Viewing all 889 articles
Browse latest View live

Eesti ekspert valiti UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee nõuandeorgani liikmeks

$
0
0

Äsja Bakuus lõppenud UNESCO vaimse pärandi komitee istungil valiti etnoloog Kristiina Porila esimese eestlasena selle valitsustevahelise komitee nõuandeorgani koosseisu. Nõuandeorganisse kuulub 12 liiget maailma eri regioonidest: kuus sõltumatut eksperti ja kuus vabaühenduste esindajat. Nõuandeorgani liikmete mandaat kestab neli aastat ja igal aastal vahetub kolmandik liikmetest.

Nõuandeorgani ülesanne on hinnata rahvusvahelise abi taotlusi ning kandetaotlusi, mida riigid esitavad kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja ja heade kaitsemeetmete registrisse, ning edastada oma soovitused komiteele lõpliku otsuse langetamiseks.

Kristiina Porila töötab rahvakultuuri keskuse vaimse pärandi spetsialistina ja vastutab vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtete elluviimise eest Eestis. Aastatel 2009-2010, mil Eesti oli vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava alakomitee liige, osales Kristiina Eesti töörühma töös. Ta aitas ka seto kogukonnal valmistada ette taotlust seto leelo kandmiseks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. 2013. jaanuaris nõustas ta Ukrainat esindusnimekirja taotluse koostamisel.


Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleriks valiti Raul Oreškin

$
0
0

Riigikantselei avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon, mida juhib riigisekretär, valis Raul Oreškini viie kandidaadi hulgast kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri ametikohale. Raul Oreškin alustab asekantslerina tööd ministeeriumis 9. jaanuaril 2014.

Raul Oreškin on kõrghariduse omandanud noorsootöö erialal Tallinna Pedagoogilisest Seminarist ja õppinud Tartu Ülikooli magistriõppes haldusjuhtimist. Alates 2009. aastast töötab ta sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskuse tegevjuhina, arendades välja nii keskuse tegevuseks vajaliku taristu kui ka seda toetavad teenused. Tartu Loomemajanduskeskuses tegutseb üle neljakümne loovettevõtte ning keskuse hallata on ka Antoniuse õue juhtimine ning arendamine. 2012. aastal märgiti Euroopa Parlamendi uuringus Tartu Loomemajanduskeskust kui ühte kaheksast parimast loomemajanduskeskusest Euroopas.

Aastatel 2007-2009 juhtis Oreškin Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonda ja sellele eelnevalt töötas ta samas asutuses noorsooteenistuse juhatajana. Alates 2012. aastast on ta sihtasutus Teater Vanemuine ja Tartu Kunstikool nõukogu liige. Raul Oreškin on ühtlasi Peipsiveere Kunstikeskuse, Noorsootöö kvaliteediühingu Qualitas ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse asutajaliige. Aastatel 2002 – 2003 kuulus Oreškin Eesti Kultuurkapitali Valgamaa sihtkapitali nõukokku. Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses töötas Oreškin välja aastaringse kunstisündmuste kalendri, kaasates kunstihariduse programmidesse valdkondlikud tipptegijad. Raul Oreškin on osalenud mitmetes rahvusvahelistes kultuurivaldkonna töögruppides.

Kunstide asekantsleri peamisteks tööülesanneteks on kunstide valdkonna koordineerimine. Samuti arendab asekantsler kureeritavate riigiasutuste, riigi osalusel asutatud sihtasutuste ja peamiste valdkondlike katusorganisatsioonide kaudu kunstide valdkonda. Asekantsler korraldab ka ministeeriumi rahastatavate riiklike programmide läbiviimist ning osaleb strateegiliste dokumentide ja õigusaktide koostamises.

Loe reedel Sirpi!

$
0
0

Kultuuriajakirjandus – arve ja eneserefleksioone

Märt Väljataga

Novembri viimasel nädalavahetusel, kui kultuuriajakirjandus oli Sirbi skandaali tõttu tõusnud Eesti meedia tulipunkti, kogunesid ligi 70 ajakirja toimetajad kõikjalt Euroopast Oslosse iga-aastasele konverentsile. Kõiki neid ühendab võrgustik ja veebiportaal Eurozine (www.eurozine.com), keskusega Viinis.

 Teadus ja klaaspärlimäng

Refleksioone Laine Randjärve monograafiale „Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980”.

Rein Ruutsoo

Laine Randjärve väitekirja kaitsmisega seonduv vallandas Eestis üsna kirgliku mõttevahetuse, kuid kasutamata jäi võimalus sügavamaks debatiks ajalooteaduse arengu üle. Peegelduvad ju mõttevahetuses teadusmetodoloogia, teadusajakirjade indekseerimise, välisretsensentide staatuse jms probleemid. Randjärv ise on näinud lahknevate hinnangute põhjusena koolkonnalisi vastuolusid (Randjärv 2013). Loodusteadlaste suunalt (Niinemets 2013) on koguni leitud, et ajalugu polegi teadus. Usun siiski, et esseistikat, publitsistikat, olukirjeldust jne saab eristada akadeemilisest uurimistööst, muidu ei antaks ajaloos teaduskraade. Selgitus, miks interdistsiplinaarsena tutvustatud monograafia ei kvalifitseerunud teadustööks, nõuaks seega ka laiemat teaduspoliitilist kandepinda.      

Eesti kirjanduse tabud

Andrei Hvostov

„Paabeli raamatukogu” korraldajad palusid mul vastata küsimusele, kas eesti kirjanduses on tabuteemasid. Küsimusele, kas meil on tabud olemas, vastan kõhklematult: on küll. Selmet hakata teoretiseerima, esitan siinkohal märkmed jutustuse kohta, mille pealkiri võiks kõlada „Sapöörilabidas”.

Ajakiri Muusika – milline ja kellele?

Ia Remmel

Sirbiga seonduva kõrval tõusis viimastel nädalatel esile ka sihtasutuse Kultuurileht teise väljaande, ajakirja Muusika saatus.

KIRJANDUS Juhan Raud: Kes tulevikku ei mäleta, elab minevikuta – Peeter Helme „Tuleviku mäletajad”

Raul Sulbi: Veiko Belials – peegelduste meister kosmodroomil

MUUSIKA Igor Garšnek: Teatud ajast vaatad ikka meelsamini tagasi. Kolm küsimust René Eesperele

Niina Murdvee: „Kaanest kannenei” – sündmusest ning mõtisklustest selle ümber.

KUNST Tõnis Tatar: Igatsus kommunikatiivse ühtsuse järele, „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones

Marie Vellevoog: Lepo Mikko looming sulaaja kontekstis

TEADUS Ülo Kess: Teadmus digiajastul

FILM Donald Tomberg: Jalgratta avastamine, Jaan Tootseni dokumentaalfilm „Velosoofid”  

TEATER Anneli Saro: Agitprop ja saatustragöödia, Soome Rahvusteatri „Kui tuvid kadusid”

ARHITEKTUUR Kaur Sarv: Kilomeetrid, aeg ja kvaliteet – inimsõbralikust linnaruumist räägib Taani arhitekt Ewa Westermark

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb Singapuris

$
0
0

Eesti Filharmoonia Kammerkoor annab oma aasta viimase väliskontserdi reedel, 13. detsembril Tõnu Kaljuste juhatusel Esplanade Kontserdimajas Singapuris. Koor kutsuti peaesinejana festivalile „Voices – A Festival of Songs“.



Ettekandele tuleb mitmekülgne a cappella kava eri ajastute muusikast. Esimeses pooles kõlavad Bachi motett „Singet dem Herrn" (BWV 225), Brahmsi „Warum ist das Licht gegeben?“ ning Pärdi „Magnificat“, „Virgencita“ ja „Dopo la vittoria“. Teises pooles esitatakse Debussy „Charles d’Orleans’ kolm laulu“ ning Tormise teoseid „Jaanilaulud“ ja „Raua needmine“.

2002. aastal uksed avanud suurejooneline modernse arhitektuuriga etenduskunstide keskus, täisnimega Esplanade - Theatres on the Bay, on ehitatud vee piirile ning selle mitmekesiseid kõrgetasemelisi programme, kontserte ja etendusi külastab aastas rohkem kui 2 miljonit inimest. Esplanade keskuse kroonjuveeliks peetakse suurepärase akustikaga 1800-kohalist kontserdisaali, mis on kujunenud muusikute hulgas üheks ihaldusväärsemaks esinemispaigaks maailmas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb Esplanade Kontserdimajas esmakordselt. Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

 

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb Singapuris

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor annab oma aasta viimase väliskontserdi reedel, 13. detsembril Tõnu Kaljuste juhatusel Esplanade Kontserdimajas Singapuris. Koor kutsuti peaesinejana festivalile „Voices – A Festival of Songs“.

 

Ettekandele tuleb mitmekülgne a cappella kava eri ajastute muusikast. Esimeses pooles kõlavad Bachi motett „Singet dem Herrn" (BWV 225), Brahmsi „Warum ist das Licht gegeben?“ ning Pärdi „Magnificat“, „Virgencita“ ja „Dopo la vittoria“. Teises pooles esitatakse Debussy „Charles d’Orleans’ kolm laulu“ ning Tormise teoseid „Jaanilaulud“ ja „Raua needmine“.

2002. aastal uksed avanud suurejooneline modernse arhitektuuriga etenduskunstide keskus, täisnimega Esplanade - Theatres on the Bay, on ehitatud vee piirile ning selle mitmekesiseid kõrgetasemelisi programme, kontserte ja etendusi külastab aastas rohkem kui 2 miljonit inimest. Esplanade keskuse kroonjuveeliks peetakse suurepärase akustikaga 1800-kohalist kontserdisaali, mis on kujunenud muusikute hulgas üheks ihaldusväärsemaks esinemispaigaks maailmas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb Esplanade Kontserdimajas esmakordselt.

/* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:"Table Normal"; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11.0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-theme-font:minor-fareast; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi;}

Läänemere Kunstipargi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitsid Poola arhitektid

$
0
0

Läänemere kunstipargi arhitektuurivõistluse võitis töö märgusõnaga „KGAMMP², mille autorid on Poola arhitektuuribüroo WXCA sp z.o.o arhitektid eesotsas Malgorzata Dembowska ja Marta Sekulska-Wronskaga.

Võistlusega sooviti leida parim ruumilahendus Läänemere-äärsete riikide kunstipargi loomiseks Pärnu linnasüdamesse. Kunstipark hakkab paiknema Pärnu jõe vasakkaldal sealse ainsa autosilla, ajaloolise Suursilla vahetus naabruses. Läänemere kunstipargi ujuvpaviljonidel hakatakse eksponeerima Läänemere-äärsete riikide kunsti, arhitektuuri, filmi ja rahvakultuuri.

Rahvusvahelise žürii hinnangul iseloomustab võidutööd silmapaistev disain ja tugev urbanistlik kontseptsioon. See oli üks väheseid võistlustöid, mille autorid on mõelnud kasutatavusele terviklikul ja praktilisel viisil. Töös vaadati jõekaldast kaugemale ja pakuti välja lahendusi ka ülejäänud rannaalale. Žürii sõnul toob selline visioon Pärnusse uue maamärgi, millest võib saada suurepärane platvorm Läänemere-maade kunstnike tööde esitlemiseks. Võidutööd peeti parimaks kunstiliseks lahenduseks mineviku ja tuleviku sidumiseks ajaloolises hansalinnas.

Läänemere kunstipargi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus kestis pisut üle kolme kuu ja sellele esitati 78 võistlustööd 21 riigist üle maailma. 73 kvalifitseerunud tööst valis žürii välja kolm põhipreemia saajat, kaks ergutuspreemia saajat ja ühe eripreemia saaja.

Teise preemia vääriliseks pidas žürii võistlustööd märgusõnaga „A Welcoming Fortification², mille autorid on Londoni arhitektuuribüroo Stanton Williams arhitektid Akira Kindo, Kristof Keerman, Chris Ainoo, Francesca Bergamini jt. Teise preemia suurus on 3000 eurot. Žürii hinnangul on tegu võistluse ühe läbimõelduma tööga, kus kasutatakse suurepärast ideed mängida Pärnu linna keskaegse linnusega, et ühendada minevik tänapäevaga.

Kolmanda preemia suurusega 2000 eurot pälvis võidutöö märgusõnaga „Tuututama², mille autorid on Hispaania arhitektuuribüroode Acha Zaballa Arquitectos Scp ja Bilbao Architecture Team Spl arhitektid. Unustamatu disain teeb sellest võistluse kõige atraktiivsema töö, mille selget seisukohavõttu pole võimalik eirata.

Ergutuspreemia (mõlemad väärtuses 1000 eurot) anti tööle märgusõnaga „Veemaailm², mille autorid on Ra Luhse, Tanel Tuhal ja Timo Titma Arhitektuuribüroost Luhse ja Tuhal OÜ ja „Landmark², mille autor on Rumeenia arhitekt Bogdan Neagu.

Lisaks andis žürii välja eripreemia võistlustööle märgusõnaga „Vaiaväli², mille autor on Stuudio Tallinn arhitekt Villem Tomiste. Selle töö puhul hinnati silmapaistvat ja inspireerivat visiooni atraktiivsest valgustussüsteemist, mille ideid võiks tulevikus kasutada kogu Pärnu sadamapiirkonnas. Eripreemia auhinna 700 eurot pani välja Pärnu Sadam.

Läänemere kunstipargi žürii oli rahvusvaheline ja kõrgetasemeline. Sellesse kuulusid kunstiajaloolane Edward Lucie-Smith Inglismaalt, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, arhitektid Kim Utzon Taanist, Pekka Vapaavuori Soomest, Ilmar Reepalu Rootsist, Indrek Näkk ja Jaak Huimerind Eesti Arhitektide Liidust, Uue Kunsti Muuseumi SA juht Mark Soosaar ja Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon.

Võistlejatel tuli leida nii ruumiline lahendus Pärnu jõe vasakkaldal asuvale, Suursillast ülemjooksu poole jäävale pargile ning garaažide ja ajaloolise graniitkai alale kui ka esitada kuival maal asuva peahoone arhitektuurne eskiislahendus ja välja pakkuda vees asuva ühe näidispaviljoni eskiis.

Võistluse korraldasid SA Uue Kunsti Muuseum koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Pärnu Linnavalitsusega. Preemiafondi suurus on 12 000 eurot, millest peapreemiat (5000 eurot) rahastas Eesti Kultuurkapital.

Kõikide võistlustöödega on võimalik tutvuda alates 11. detsembrist kuni jaanuari lõpuni Tallinnas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Sirbi peatoimetajaks kandideerib 15 inimest

$
0
0

Sirbi peatoimetaja konkursile laekus viieteistkümne inimese avaldus, neist kümme meest ja viis naist.


Avalduste esitamise tähtaeg oli 13. detsember kell 14.00. Kandidaatidega tutvub kümneliikmeline komisjon, mis peaks hiljemalt teisipäevaks teada andma, kellega neist nad kohtuda soovivad.

Sirbi peatoimetaja konkursi komisjoni kuulub kolm loomeliitude nimetatud liiget, sihtasutuse nõukogust on komisjonis kaks liiget. Lisaks kuuluvad komisjoni Kultuuri Koja esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia- ning ajalehe toimetuse esindaja, Sirbi kolleegiumi liige ja SA Kultuurileht juhatus esimees.

Järgmisel reedel, 20. detsembril korraldatakse sobivate kandidaatidega vestlusvoorud.


Gustav Ernesaksa fondi tänavused stipendiaadid

$
0
0

Gustav Ernesaksa fondi haldusnõukogu andis 12. detsembril, Gustav Ernesaksa 105. sünniaastapäeval teada, et nõukogu otsusel antakse 2013. aasta Laulutaadi nimeline koorimuusika peastipendium dirigent Heli Jürgensonile.

Koorimuusika edendamise stipendiumi saavad koorijuhid Undel Kokk ja Indrek Vijard ning õppestipendiumi  noor dirigent Sander Tamm. Auhinnad antakse pidulikult üle Eesti Kooriühingu aastakontserdil 25. jaanuaril 2014 kell 15 Estonia kontserdisaalis.
Fondi haldusnõukogu üksmeelsel otsusel saab Laulutaadi nimelise koorimuusika peastipendiumi tuntud ja tunnustatud segakooridirigent, koolitaja ja dirigeerimisõpetaja Heli Jürgenson, kes on lõpetanud TRK koorijuhtimise erialal Ants Sootsi juhendamisel. Jürgenson on Estonia Seltsi Segakoori peadirigent ning G. Otsa nimelise muusikakooli kooridirigeerimise õpetaja ning kooli segakoori kunstiline juht ja dirigent. Aastatel 2001-2011 oli Heli Jürgenson RO Estonia koormeister ning 2011. aastast on ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Ta on olnud ka EELK vaimulike laulupidude ning Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja dirigent, samuti Põhja- ja Baltimaade laulupidude dirigent. Aastast 2002 on Jürgenson olnud mitme laulupeo ja noorte laulupeo dirigent ja liigijuht ning on saabuva 2014. aasta laulupeo segakooride liigijuht.

Kooriühingu esimehe Raul Talmari sõnul on “Heli Jürgenson väga nõudlik dirigent, kes on jäägitult pühendunud segakoorimuusika arendamisele. Olen väga rõõmus, et tema tööd laulupidude dirigendi ning muusikapedagoogina väärtustatakse Eesti koorimuusikamaastiku ühe kõrgeima tunnustuse, Ernesaksa nimelise koorimuusika peastipendiumiga”.

Gustav Ernesaksa fondi asutasid 22. oktoobril 1993 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusikaakadeemia eesmärgiga jäädvustada Gustav Ernesaksa mälestust ning väärtustada koorimuusika-alast tegevust. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika peastipendiumi ning koorimuusika edendamise- ja õppestipendiumi, mida rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja SA Gustav Ernesaksa fondi stipendiumid Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Sirp ilmub 20. 12 ja 10.01

$
0
0

Selle aasta viimane Sirp, mille vahelt leiab ka Diplomaatia ja Keele Infolehe, ilmub 20. detsembril ning järgmine Sirp ilmub 10. jaanuaril.

Hääd aasta lõppu ning uut ja paremat!


Arhitektuuriajakiri MAJA saab uue peatoimetaja

$
0
0

Uuest aastast alustab peatoimetajana arhitekt Katrin Koov.

Möödunud nädalal valis arhitektuuriajakirja MAJA nõukoda viie kandidaadi seast ajakirja uueks peatoimetajaks järgmiseks neljaks aastaks arhitekt Katrin Koovi. Ajakirja senine peatoimetaja Triin Ojari alustab alates jaanuarist tööd Eesti Arhitektuurimuuseumi direktorina.

Katrin Koovi puhul hinnati nii tema head valdkonna tundmist kui ka oskust teha meeskonnatööd. Katrin Koovi nägemuses peaks MAJA jätkama senist suunda nii uute objektide tutvustamisel kui üldisemate erialateoreetiliste küsimuste kajastamisel, senisest enam tahab ta pöörata tähelepanu arhitektuuri sidumisele ühiskonna erinevate valdkondadega, andes sõna ka arhitektuuriringkonnast väljaspool seisvatele autoritele. Põhiosas professionaalidele suunatud ajakirjas võiks enam avaldada ka graafilist materjali ja tööprotsessi kajastusi.

Katrin Koov on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektina 1997. aastal ning on Eesti ühe edukama ja omanäolisema arhitektuuribüroo KAVAKAVA üks asutajaid. Ta on pälvinud esikohti arvukatel arhitektuurivõistlustel ning tema töid on auhinnatud riiklike kultuuripreemiatega, sh sai ta ühe autorina 2013. aasta riikliku kultuuripreemia Narva kolledži arhitektuurse lahenduse eest. Lisaks arhitektitööle on Katrin Koov Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna õppejõud, vedades alates 2008. aastast kooli maastikuarhitektuuri magistriprogrammi. Huvist maastikuarhitektuuri vastu on ta nii korraldanud kui osalenud mitmetes maastiku- ja linnakeskkonna teemalistes töötubades ja projektides. Ta on koostanud koos Siiri Vallneriga külalistoimetajatena 2006. aastal ka ajakirja MAJA maastiku erinumbri.

MAJA on alates 1994. aastast neli korda aastas ilmuv erialaajakiri. Ajakirja kirjastab Kirjastus MAJA OÜ ning selle väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Vt ka www.solness.ee/maja

Arvo Pärdi Keskuse hoone rahvusvaheline kaheetapiline ideekonkurss

$
0
0

SA Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 25. novembril välja rahvusvahelise kaheetapilise ideekonkursi Arvo Pärdi Keskuse hoone loomiseks Tallinna lähistele Laulasmaale. Konkursi eesmärk on leida parim arhitektuurne lahendus hoonele, mille südameks on Arvo Pärdi arhiiv.

“Looduses sünnib asju ja vaikuses tekib ootamatuid ideid – sellises kultuuri ja looduse sümbioosis ongi Eesti eripära ja jõud. Just sellisest äratundmisest kantud arhitektuur on siia võistlusele oodatud,“ lausus Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.

Konkurss toimub kahes etapis. Esimeses voorus esitatavate osalemistaotluste laekumise tähtaeg on 22. jaanuar 2014, mille hindamistulemuste põhjal valib žürii ideekonkursi teise etappi osalema kuni 20 osalejat, kellelt soovitakse saada uue keskuse hoone idee põhjalikku läbitöötamist eskiisi tasemel.

Kaheetapilise ideekonkursi preemiafondi suurus on 30 000 eurot ning tulemused avalikustatakse 20. juunil 2014.

“Ideekonkursi esimese etapi eesmärgiks on selgitada välja arhitektid, kelle varasem erialane looming sobib enim Arvo Pärdi Keskuse kontseptsiooni ning vajadustega.“ selgitab Arvo Pärdi keskuse tegevjuht Anu Kivilo.

Arvo Pärdi Keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil poolsaarel, mere läheduses, männimetsa servas.

Arvo Pärdi keskuse arhiiv koondab endas kogu helilooja loomepärandi ning sellega seotud info ja dokumendid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

Arvo Pärdi Keskuse hoone hakkab paiknema Laulasmaal, Lohusalu poolsaarel. APK fookuses on Arvo Pärdi arhiiv ning uus hoone võimaldab keskust külastada ka uurijatel ja teistel huvilistel. „Tulevases hoones saavad olema tagatud arhiivi säilikute nõuetekohased hoiutingimused. Uus maja annab võimaluse laiendada APK tegevust: teha koostööd uurijatega, viia läbi haridusprogramme, korraldada konverentse, näituseid, muusika- ja filmiõhtuid ning seeläbi olla rohkem avatud külastajatele“, täpsustab Anu Kivilo.

Ideekonkursi preemiafondi suurus on 30 000 EUR, millest esikoha preemia suurus on 10 000 eurot, teine ja kolmas koht vastavalt 8000 ja 6000 eurot ning lisaks antakse välja kolm ostupreemiat.

Võistlustingimused ja info: http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/sise/arvopart

Tallinn Music Week’il üle 700 esinemistaotluse 32 riigist

$
0
0

Kuuenda TMW festivaliprogramm tõotab tulla tihedam kui iial varem. Esinema kinnitatakse ligi 200 artisti, kelle žürii valib 728 artisti seast veebruarikuu alguseks. Nagu ikka katab märtsikuu viimasel nädalavahetusel toimuv festival stiililiselt kogu muusikaspektri nüüdisklassikast kuni raskema rockini.


 
Tallinna muusikanädal tõmbab aasta-aastalt ligi üha rohkem välisesinejaid. Lisaks 268 Eesti artistile on kõige rohkem esinemissoove tulnud Soomest – 100, Valgevenest – 70 ning Venemaalt ja Lätist 51. Kaugematest paikadest on esindatud aga Iisrael, Iraan, Hiina, Senegal ja Argentiina. Festivali programmijuht Kristo Rajasaare näeb sellest Eesti muusikaringkondadele vaid kasu. „Eesti artistide kõrval seame fookusse kogu regiooni Skandinaavia, Soome, Venemaa, Läti, Leedu, Valgevene ja Poola põnevamaid tegijaid. Tallinn Music Week’i eesmärk ongi muuta Eesti muusikaelu rahvusvahelisemaks. Kui siia soovib esinema tulla nii ohtralt välisartiste, aktiveerib ja ergutab see nii kohalikku muusikapublikut kui ka siinseid esinejaid,” täpsustas Rajasaare.
 
Tallinn Music Week toimub 27. – 29. märtsini kontserdipaikades ja klubides üle kogu linna. Rajasaare sõnul on uute kontserdikohtade üle spekuleerida pisut vara: „Kindlasti on programmis valdav osa juba traditsiooniks kujunenud esitlusi nt Jazzkaare ja Jazzliidu ning Pärimusmuusikakeskuse kureeritud lavad teatris NO99. Samuti ka Raadio 2 kokku pandud programm Von Krahlis ning Heliloojate Liidu kava Mustpeade majas. Lõpliku kontserdikohtade ja esinejate nimekirja avaldame hiljemalt veebruarikuu alguses.”
Nagu ikka on Tallinn Music Weekil esinevate artistidega tutvumas nii kohalikud, lähiriikidest pärit kui ka rahvusvahelise ampluaaga muusikatööstuse professionaalid. Järjest täienev delegaatide nimekiri on leitav festivali koduleheküljelt tmw.ee.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kuulutab välja konkursi Tallinna Filharmoonia direktori ...

$
0
0

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kuulutab välja avaliku konkursi Tallinna Filharmoonia DIREKTORI ametikoha täitmiseks.

Tallinna Filharmoonia direktori ametikoht pakub vastutusrikast rolli ja väljakutset Eesti kultuurielu kujundamisel, pingelist tööd ja eneseteostust.

Kandideerimise eeldused on:

• akadeemiline kõrgharidus

• Eesti kultuurielu ja muusikavaldkonna tundmine, ülevaate omamine valdkonnast rahvusvahelisel tasandil

• eelnev organisatsiooni juhtimise kogemus ja finantsjuhtimise alased teadmised

• tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine

• väga hea eesti keele oskus ja piisav võõrkeelte oskus tööülesannete täitmiseks

Kasuks tuleb eelnev töökogemus kultuurivaldkonnas ja rahvusvaheliste kultuuriprojektide alane kompetents.

Konkursi võitjaga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks. Tööle asumine veebruaris 2014.

Kandidaatidel palume esitada:

• motiveeritud avaldus

• elulookirjeldus europassi CV vormil:

http://europass.cedefop.europa.eu/et/documents/curriculum-vitae

• haridust tõendava dokumendi koopia

• essee teemal „Direktori roll Tallinna Filharmoonia juhtimisel ja arendamisel“ (1-2 lk)

Dokumendid palume saata 10. jaanuariks 2014 e-posti aadressil elle.sepp@tallinnlv.ee

Lisainfo telefonil 645 7184.


Loe reedel Sirpi!

$
0
0

Sel reedel Sirbi vahel Diplomaatia 16 LK ja Keele Infoleht 8 LK!

Kultuuriline imperatiiv

Sõnavõtt TLÜ Eesti humanitaarinstituudi 25. aastapäeva konverentsil

Rein Raud

Algatuseks tuleb tõdeda, et probleemid, millega Eesti humanitaaria praegusel ajal maadleb, ei ole kuidagi Eesti-spetsiifilised, vaid osa üleilmsest protsessist, mille taga seisavad objektiivsed ja mitte tingimata ebameeldiva iseloomuga põhjused. Pikenev keskmine eluiga ja laste suremuse vähenemine on kasvatanud maailma elanikkonda. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja vähemuste vabanemine on loonud võimaluse intellektuaalses protsessis osaleda ka paljudele sellistele gruppidele, kes varem olid sellest välja arvatud. Tehnoloogia võidukäik on muutnud infovoogude liikumise kiiremaks ja juurdepääsu neile lihtsamaks, ühtlasi aga teinud maailma palju keerulisemaks ja pannud selle sõltuma suurest hulgast üksteisest eristunud ekspertteadmistest, milleta ühiskonna ja üksikisiku normaalne toimimine ei ole enam võimalik. See kõik on omakorda tekitanud vajaduse teistsuguse hariduse ja teaduse järele ning muutnud teadmiste rolli avaliku sfääri toimimises.

Kultuuritus kultuuris

Mai Šein

Vastavalt põhiseadusele peab riik kaitsma autorite õigusi – ning seda toetab ka kehtiv autoriõiguse seadus –, kuid paradoksaalsel kombel on Eesti riigis kujunenud olukord, et rikutakse autoriõigusi, vähemasti arhitektuurivaldkonnas on see nii. Enamasti ei olda teadlik arhitekti autoriõigustest ega mõelda autoriõiguste rikkumise tagajärgedele, sellele, milline on rikkumiste mõju mõne avaliku objekti lõplikule väljanägemisele (kas see ka sobib meie ühisesse keskkonda) ning et arhitekti autoriõigused kehtivad ka pärast hoone valmimist

Arutleva demokraatia poole

Meelis Oidsalu

Teater NO99 tõi kümme aastat tagasi kodumaisesse ühiskonnakriitilisse dramaturgiasse publikukriitilise pöörde: nende ühiskonnakriitika pole olnud publikuga sõbrutsev ilkumine võimurite üle, vaid katse asetada teater kriitilisse nihkesse publiku hoiakute ja väärtuste suhtes, suunata tugitoolipoliitikaga harjunud publik poliitiliselt mõtlema ja tegutsema. Pärast hiljutist suhtekorraldajate auhinna andmist teatrile NO99 on teatrist saanud Eestis ametlikult tunnustatud osaline ühiskondlike suhete korraldamises.

SOTSIAALIA

Rebekka Lotman: Eesti humanitaarne tulevik

Tiina Kirss: Estlish ja no-language

KIRJANDUS

Meelas Karutald: Kaks sinimustvalget romaani, Helga Nõu „Mahajätjad“ ja Enn Nõu „Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi“.

Lembit Liivak: Nukra oru ballaad – Patrick White’i „Happy Valley linnake”

ARHITEKTUUR

Carl-Dag Lige: Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus II: ettepanekud. Milline võiks olla Eesti arhitektuurielu aastaks 2020?

MUUSIKA

Evi Arujärv: Rõõmustagem, sest aega on vähe. René Eespere sünnipäevakontsert

Stanislav Barašev: Kuidas läheb Eesti muusika ekspordil? TMW vestlusring

TEATER

Meelis Oidsalu: Arutleva demokraatia poole, Teatri NO99 aktsioon „Esimene lugemine: Ministri viimased päevad”

Inga Koppel, Kristiina Reidolv: Vägivald on maailma käivitav jõud.

Wrocławi teatrifestivalil arutleti paremäärmuslike vaadete esilekerkimise üle

KUNST

Maria Arusoo: Euroopa biennaal Peterburis, „Manifestast” kõnelevad biennaali fondi direktor Hedwig Fijen ja haridusprogrammide juht Sepake Angiama

FILM

Jaak Lõhmus: „Elavatest piltidest” Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni, intervjuu Hardi Volmeriga

TEADUS

Arno Oja: Kõigi loomade suursaadik – Piret Mäeniidu „Aleksei Turovski ja teised loomad”

KEELE INFOLEHT

Algustähereeglitest

Peeter Päll

Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade kirjutamise reegel püsinud aastakümneid samana, niisamuti pole ka ajaloosündmuste reegli uus sõnastus midagi muud kui äraunustatud vana reegel, mida on rakendatud järjekindlamalt.

Miks ikkagi kujundasid pastorid eesti kirjakultuuri?

Marju Lepajõe

Lutheri keelekäsituses sisaldub juba immanentseltki üldise emakeelse rahvahariduse radikaalne idee. Seda, et haridus on eestlastele pühaduse mõõtmega, seda on teised rahvad imeks pannud nii XIX kui XX sajandil.

Gutslaffi lõunaeesti-keelsest piiblitõlkest „Beiträge” ja ÕS 2013ni ja intervjuu äsja ilmunud ÕS 2013 toimetaja Maire Raadikuga.

DIPLOMAATIA

Venemaa ja rahvusvahelise maailma heidikud

Richard Weitz, analüütik

Moskva tahab näida kaalukeelena, kes on võimeline olema emmal-kummal pool – sõltuvalt sellest, kuidas Venemaa huvid parajasti nõuavad.

Lõhestunud Süüria enne rahukonverentsi

Erik Männik, RKK vanemteadur

Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.


Eesti muusika päevade passid juba Piletilevis

$
0
0

Alates 18. detsembrist müüb Piletilevi värskeimat eesti heliloojate loomingut tutvustavate Eesti muusika päevade festivalipasse. 35. tegevusaastat tähistav EMP leiab aset 5.–11. aprillil 2014 ja sel korral on luubi all sümfoonilised suurvormid. EMPi kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul selgitavad: „Eesti heliloojatel ei ole väga palju võimalusi kirjutada teoseid sümfoonilistele koosseisudele, ammugi pole ühel festivalil tihti võimalusi nii palju suuri teoseid palju koos esitada. Sellest festivalist tuleb uus eesti „Carmina Burana“!“

Eesti muusika päevadeks on tellitud kaksteist uut teost, autoreiks Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Toivo Tulev, Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill, Pärt Uusberg, Mirjam Tally, Margo Kõlar, Maria Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Liis Viira. Festivalil osalevad Eesti suuremad orkestrid nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja Pärnu Linnaorkester, lisaks Tallinna Kammerorkester. Iga sümfooniakontserdi eel kõlavad kammerteosed, mille esitajad pärinevad suuresti samal õhtul esinevast orkestrikoosseisust.

EMPi passi hind on nüüd detsembris veel 30 eurot (soodustusega 20 eurot), jaanuarist vastavalt 35 ja 25 eurot. Festivali üksikpileteid hakatakse müüma veebruar, kui avalikustatakse festivali tervikkava.

Lisainfo: 

www.helilooja.ee/emp

Baltimaade arhitektide liidud otsivad maailmakongressi ühisekspositsioonile parimat ideed

$
0
0

Eesti Arhitektide Liit (EAL) kuulutas koostöös Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooniga välja ideevõistluse, et leida parim lahendus Eesti, Läti ja Leedu arhitektide liidu ühisekspositsioonile Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) XXVI maailmakongressil 2014. aasta augustis. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 27. jaanuar 2014 ja tulemused avalikustatakse 4. veebruaril.
“UIA maailmakongressil esinemine on kolme Balti riigi arhitektide olulisim koostööprojekt. See on väikeriikide võimalus kord kolme aasta tagant ühiselt mõtestada arhitektuuri hetkeseisu ja vaadata tulevikku. 2010. aasta Tokio ekspositsioon näitas, et väikseid naabreid lõimiv ühisekspositsioon saab olla suurtest ja rahakatest võimsam,” rääkis ühisekspositsiooni kuraator, EALi arhitekt Villem Tomiste.
Ideevõistlus on avatud ja anonüümne. Sellel võivad osaleda Balti riikides tegutsevad arhitektid, disainerid ja nende valdkondade üliõpilased. Osavõtjatelt oodatakse kaheosalist võistlustööd. Esimene osa peab sisaldama ühisväljapaneku või installatsiooni kontseptsiooni ning teine osa külastajatele jagatava suveniiri ideed ja tootmislahendust.
Võistluse preemiafond on 1200 eurot, millest esikohapreemia suurus on 800 eurot. Kokku antakse välja kolm preemiat.
Võistlustingimused on kättesaadavad kõigi kolme riigi arhitektide liidu kodulehel aadressidel www.arhliit.ee (EAL), www.architektura.lv (Läti Arhitektide Liit) ja www.architektusajunga.lt (Leedu Arhitektide Liit). Samadel kodulehtedel avalikustatakse 4. veebruaril ideevõistluse tulemused.
UIA seekordne maailmakongress peetakse Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis 3.–7. augustini 2014 ja selle teema on „Architecture Otherwhere”. Üritusel keskendutakse arhitektuuri arengule tänapäeva maailmas, kus kasvav elanike arv toob kaasa palju globaalseid probleeme. Ühiselt otsitakse vastust küsimusele, kuidas luua mõistmist, et ainus tulevikutee on säästev areng. Villem Tomiste sõnul vastutavad ka arhitektid ühiskonna arengu eest. Nad peavad näitama, kuidas lahendada probleeme ja luua selline parem keskkond, mida ühiskond ootab.
UIA kongress on suurim arhitektuurifoorum maailmas, mida tuntakse ka arhitektuuri olümpiamängude nime all. Kongressi on korraldatud alates 1948. aastast iga kolme aasta järel üle kogu maailma. Baltikumi arhitektid on ühisväljapanekuga osalenud kongressil varem kahel korral: 2008. aastal Torinos ja 2011. aastal Tokyos.


Tallinna Linnamuuseum ootab abi Telliskivi pop-up muuseumi loomisel

$
0
0

Tallinna Linnamuuseum ootab Telliskivi Loomelinnakus avatava näituse jaoks abi Telliskivi tänava ja lähiümbrusega seotud inimestelt.

Kõiki, kes tunnevad seost piirkonnaga, kutsutakse laenama näituse tarbeks mõnda eset, fotot või dokumenti, mis seostub Telliskivi mineviku, oleviku või tulevikuga. Oodatud on ka mälestused ja lood. Esemete kirjeldusi koos lühikese selgituse ja omaniku kontaktandmetega oodatakse juba 6. jaanuariks.

Ettepanekuid saab saata kas e-posti aadressile kadri.nigulas@linnamuuseum.ee või kasutades kodulehel asuvat vormi.

Täpsem info:
telliskivimuuseum.weebly.com

„Moisekatsi Elohelü 2014“ kutsub võistluskontserdile

$
0
0

Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma, võistluskontserdile saab registreerida kuni 10. jaanuarini festivali kodulehe kaudu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival tähistab 25.-26. aprillil 5. aastapäeva. Juubeliaasta puhul tehakse kummarduse kõikidele kollektiividele, kes on selle aja jooksul võistlustulest läbi käinud ja saanud festivalilt tuule tiibadesse. Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada eesti traditsionaalset muusikat nüüdistöötlustes sel moel, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks valiti seekord Räpina kihelkonnast pärit laul "Oppus neiodõlõ" ("Õpetus neidudele"). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik: seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakese noodi järgi ja tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi avaneb siin kaasaegsele töötlejale.

Kõigi võistluskontserdil esitavate lugude interpretatsiooni aluseks on algriimiline regilaul, uuem riimiline rahvalaul, tantsulugu või pilliviis, mida esitaja tõlgendab oma muusikalisest mõttemaailmast lähtuvalt, pannes proovile esineja vokaal -ja instrumentaalvõimed, loomingulise fantaasia ja teatraalsuse.

Võistluskontserdil osalejaid hindab viieliikmeline žürii, mille üheks liikmeks on 14 aastat olnud festivali patroon Ingrid Rüütel, kes annab välja ka oma nimelist auhinda. Võistluskontserdi peapreemia on 1000 eurot

Festivali juubeliprogramm hõlmab kontserte, mis on pühendatud nii legendaarsele Valgjärve valla legendaarsele lõõtsamehele Karl Kikkale, kelle sünnist möödub 100 aastat kui ka eelmiste festivalide võitjatele.

Võistluskontserdile saab registreerida kuni 10. jaanuarini festivali kodulehe kaudu aadressil: http://folkfest.weebly.com/

Arvo Pärt jõulukuul

$
0
0

Eesti tuntuima helilooja Arvo Pärdi muusikat on mängitud paljudes kontserdisaalides üle kogu maailma, sealhulgas mitmel festivalil ka aasta lõpul, jõulukuul.

Detsembri esimesel nädalal esitati Pärdi teoseid Hispaanias, Suurbritannias, Hollandis, Hongkongis, Tšehhimaal ja Kanadas.

Ansamblipala „Arbos“ mängiti 2. XII Sevillas Manuel Castillo nimelises Kõrgemas Muusikakonservatooriumis, juhatas Juan García Rodríguez. Samal päeval oli UKs Guildfordis „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ Royal Grammar School Symphony Orchestra kavas, juhatas Peter White. Amsterdami uue muusika kontserdimaja Muziekgebouw' peasaalis kõlas 4. XII Calefax Wind Quintet'i kavas samuti „Arbos“.

Hongkongi Filharmooniaorkester esitas Martyn Brabbinsi juhatusel 4.- 5. XII „Cantust...“ Hongkongi Kultuurikeskuse kontserdisaalis. 4. XII kõlas „Cantus“ ka Berliini Kontserdimajas, mängis 'ensemble mini', dirigendiks Joolz Gale. České Budějovices esitas pala „Kui Bach oleks mesilasi pidanud...“ 4.- 5. XII Lõuna-Tšehhi Kammerfilharmoonia orkester kavas „Tervitused põhjalast“, seda juhatas Jan Kučera. Bachi festivalil Kanadas Montréalis oli programmis „Eleven Strings for Bach“ 5. XII Bachi teoste kõrval ka Pärdi „Aliinale“.

7. XII sündis Pärdi „Cantuse“ kaks ettekannet taas UKs: Llandaffi katedraalis Cardiffis mängis seda Welsh Sinfonia koos Walesi Rahvusliku Noorteorkestriga Mark Eageri juhatusel; Londoni mainekas Barbicani keskuses oli sama teos kuulsa Britten Sinfonia kavas, juhatas Stephen Cleobury.

7. XII kuulutati Los Angeleses 56. Grammy nominendiks taas Arvo Pärt. Arvo Pärdi teos „Adam's Lament“ on nomineeritud koguni kolmes kategoorias: parim nüüdismuusikateos, parim kooriesitus, veel on „Adam's Lament“ ka produtsent Manfred Eicheri plaatide hulgas. ECM New Series alt 2012. a välja antud plaadil esitavad Pärdi teost Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Läti Raadio koor, Vox Clamantis, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkester, solistid Tui Hirv ja Rainer Vilu ning dirigent Tõnu Kaljuste. Nominentide hulgas on ka ECMi plaadifirma produtsent Manfred Eicher, kes on juba palju aastaid olnud tihedas koostöös Arvo Pärdi ja tema interpreetidega.

8. ja 9. XII: duopala „Peegel peeglis“ esitasid Baden-Badeni Festivalimajas (SLV) Johannes Moser tšellol ja Andrei Korobeinikov klaveril; Prahas mängis „Fratrest“ Kammerorkester Berg'i kammeransambel, juhatas Peter Vrábel. Londoni Cadogan Hall'is laulis Temple Church Choir oma kavas „Christmas with Temple“ Pärdi „Bogoroditsye Dyevo“ Roger Sayeri juhatusel.

Riias St Gertrude kirikus leidis 9. XII aset kontsert nimetuse all „Magnificat“ Arvo Pärdi ja Toivo Tulevi loomingust, kus esinesid Tallinna Kammerorkester ja Läti Raadio koor, juhatas Kaspars Putniņš. Arvo Pärdilt olid kavas „Cantus“ ning „De profundis“, viimase esitas koor koos Vambola Kriguli, Heigo Rosina ja Age Juurikasega.

11. XII müstilisel kuupäeval ja kellaajal 14.15 (11.12.13.14.15) algas Tartu Ülikooli aulas ülikooli vabade kunstide loengusarjas „Sõna ja muusika“ neljas Arvo Pärdile pühendatud loeng teemal „1 + 1 = 1“, mille, nagu eelmisedki, kandis ette muusikateadlane Toomas Siitan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Helilooja viibis Tartus ka ise kohal. Järgmine ja viimane loeng sarjast toimub Tartus 8. jaanuaril 2014. Need väga põnevad loengud, mida väga tahaks kõigile soovitada, on järelkuulatavad (ja -vaadatavad) Arvo Pärdi Keskuse kodulehe uudiste lingi kaudu.

11. XII oli Pärt oli kavas Londonis Cadogan Hall'is ka kahe tšello õhtul, kus esinesid Julian Lloyd Webber ja tema abikaasa Jiaxin Lloyd Webber ning klaveril Pam Chowhan: kõlas „Eesti hällilaul“. 12. XII laulsid USAs Bostoni Fenway Center's „Abee Agathoni“ Bostoni Konservatooriumi naiskoor ja Boston Chorale, dirigentideks Beth Willer ja George Case.

13. XII mängis Leedsi Raesaalis „Cantust“ Opera Northi orkester, dirigeeris Timothy Burke. Koor Londinium esitas Andrew Griffithsi juhatusel „7 magnificat-antifooni“ Londonis. 14. XII laulis sama teost Müncheni Prinzregententheateris Baieri Raadio koor, juhatas Mirga Gražinytė-Tyla.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines 13. XII esmakordselt Singapuris Esplanade'i kontserdimajas, juhatas Tõnu Kaljuste: Pärdi muusikast olid kavas „Magnificat“, „Virgencita“ ja „Dopo la vittoria“, samas ka tema muusikakooliaegse õpetaja Veljo Tormise „Jaanilaulud“ ja „Raua needmine“.

Üks meenutus: 13. XII möödus 50 aastat orkestripala „Perpetuum mobile“ maailmaesiettekandest Tallinnas. 1963. aastal juhatas samuti reedesel päeval toimunud kontserdil seda lühikest, kuid märgilise tähendusega muusikateost 26-aastane Neeme Järvi. Kuulsale itaalia heliloojale Luigi Nonole pühendatud „Perpetuum mobile“ läks publiku nõudmisel sealsamas ka kordamisele.

Veel Berliinist, Londonist ja USAst: Berliini katedraalis esitati 14. XII kaht Pärdi teost, need olid „Magnificat“, mida laulis Staats- und Domchor Berlin, ning „Cantus“, mida mängis Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, dirigeeris Kai-Uwe Jirka. Samal päeval esitas USAs Clevelandis Cambridge'i Claire College'i koor Graham Rossi käe all Pärdi teose „O Morgenstern“. The Tallis Scholars laulis 17. XII kontserdisarjas „Temple Winter Festival – Magnificat“ Peter Phillipsi juhatusel Pärdi „Magnificat'i“ ja „7 magnificat-antifooni“, kontserdipaigaks Londoni Temple Church.

Lapi Kammerorkester mängis John Storgårdsi dirigeerimisel 18.- 20. XII kolmel kontserdil Korundi kultuurimaja saalis Rovaniemis ja Ivalo kirikus Pärdi „Cantust“.

Oma mitmes juubelikavas laulis Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel Pärdi pala „Vater unser“, 18. XII esitas Arvo Pärti ka oma kontserdil „Ave Maria“ Tallinna Nigulistes kammerkoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava käe all.

Lõpetuseks veel Londonist, Saksamaalt ja Šveitsist. Project Instrumental'i ettekandes kõlas 19. XII Londonis Corelli ja Vivaldi teoste vahel Pärdi „Fratres“, esituspaigaks oli Lime Wharf. Bonni Beethoveni Orkestri kammerkontserdil esitas Artemis Quartett 20. XII Pärdi „Peegli peeglis“, kontsert toimus Bonnis Beethoveni majas.
Saksamaal Remscheidis kõlas 22. XII taas „Fratres“, mängisid Barbara Buntrock vioolal ja Sinfonietta Wuppertal, juhatas Werner Rizzi. Vaimuliku kunsti festivalil Šveitsis kõlas 29. XII Sioni katedraalis Arvo Pärdi „Te Deum“, esitajaiks Fondation Musique Sacrée ja Sioni katedraali naiskoor.

3. jaanuaril 2014 mängitakse Pärti New Yorgis: multimeediakeskuse Le Poisson Rouge'i saalis esitavad soome viiuldaja Pekka Kuusisto ning USA helilooja Nico Muhly Arvo Pärdi populaarse duopala „Fratres“, selles kavas on veel Muhly ning Philip Glassi teoseid.

Peagi esilinastub Manfred Vainokivi "Riigivargad"

$
0
0


Peagi jõuab kinodesse Manfred Vainokivi "Riigivargad", tragikoomiline  lugu täiesti tavalisest eesti mehest, kelle ilmsüütu varguse tagajärjel Nõukogude Liit kokku kukkus ja kommunismitont maailmast kadus.

Nõukogude Liidu kukutamise missioon, mis osutus USA luurele ja maailma juhtidele ülejõukäivaks, oli lihtsale eesti mehele, möödaminnes nuusata. "Riigivargad", need on vinjetid tavalistest eestlastest, kes andsid oma panuse Nõukogude Liidu allakäiku. Selleks oli vaja riik paljaks varastada.

Eesti 2014
Režissöör: Manfred Vainokivi

Produtsent: Marju Lepp

Osades: Arvo Kukumägi, Tambet Tuisk, Kristina Märtin, Marek Reinaas

57 min

Muusika: Ivo Felt
Montaaž: Kersti Miilen
Tootja: Filmivabrik

Vardo Rumessen ilmutas sooloplaadi „Valude hällilaulud“ Johannes Brahmsilt

$
0
0

Pianist Vardo Rumessen tuli välja uue klaverisooloplaadiga Johannes Brahmsi loomingust, mis sai pealkirjaks „Valude hällilaulud“ („Wiegenlieder der Schmerzen“). CD sisaldab endas kuulsa saksa klassiku 12 ulatuslikumat või lühemat klaverioopust tema kahelt erinevalt loominguperioodilt.

Rumesseni uuel CD-l kõlavad helilooja varaselt loominguperioodilt neli ballaadi oopus 10 (nr 1- 4), loodud 1854. aastal, seejärel kaheksa viimasel loominguperioodil valminud klaveriteost: Capriccio op 76 nr 1 (1879), kuus Intermezzo't –  op 117 nr 1 ja 2 (1882), op 118 nr-id 1, 2 ja 6 (1893) ning op 119 nr 1; plaadi viimaseks teoseks on pianist valinud Rapsoodia op 79 nr 2 (1880).

Vardo Rumessen salvestas Brahmsi nimetatud teosed Estonia kontserdisaalis läinud aasta novembrikuu alguspäevil klaveril „Steinway & Sons“, helirežissöör oli Tanel Klesment, kaasprodutsent Peeter Vähi. Plaadibukleti saatetekstid on kirjutanud Maia Lilje ja Virve Normet (tõlge saksa keelde: Medea Jerser).

Brahmsi klaveriloomingu plaadi on Eesti Kultuurkapitali toetusel välja andnud Estonian Record Productions (ERP 7513) ja Estonian Classics (EC 013). Uus CD tuli müügile 20. detsembril.

ERP on Vardo Rumessenilt siiani välja andnud üheksa albumit, kus eesti muusika kõrval on erandliku nähtusena eesti kogu pianismiajaloos pühendused neljale suurkujule maailmamuusikast, nende klaveriloomingu salvestused meie pianisti tõlgitsuses – heliloojateks Sergei Rahmaninov (2 CD, 2010), Johann Sebastian Bach (2 CD, 2010), Fryderyk Chopin (2011) ja Aleksandr Skrjabin (4 CD, 2012).

Lisaks on Rumessenil varem ilmunud veel üheksa heliplaati Eduard Tubina, Rudolf Tobiase, Heino Elleri ja Mart Saare klaveriloominguga (BIS 1988, Forte 1998, Pro Piano 1998, Finlandia Records 2003, ERP 2007, Estonian Classics 2010, Antes 2012). Kokku on pianistil seega ilmunud 18 sooloplaati klaverimuusikat.

Viewing all 889 articles
Browse latest View live